Vahur Made: Euroopa on rajatud eliitide heaolule

Eesti Diplomaatide kooli asedirektor Vahur Made Foto: Raivo Tiikma/ Postimees

Eesti ja Rootsi ühiste eurovalimiste idee on hea, kuid vahel Eesti esindaja eurokomisjonist välja jätmine halb mõte, kommenteerib Eesti Diplomaatide Kooli asedirektor Vahur Made Postimehe arvamusportaalile Mart Laari ideid.

Kas Euroopa Liit peaks hakkama meenutama üha enam liitriiki, mida juhib üks riigipea, üks valitsus, üks parlament jne, ning praegused rahvusriigid oleks rohkem kui liidumaad? Oleks see hea Eestile, hea Euroopale?

Arengud on sinnapoole nihkumas ja võibolla on see ka Euroopale osakssaava globaalse konkurentsisurve kontekstis paratamatu.

Et olla selles konkurentsis tõsiseltvõetav, peab Euroopal olema massi. Nii suurust pindala, rahvaarvu ja majandusliku võimekuse näol, kui ka poliitilise otsustusprotsessi ühtsust.

Samas on kaasaegne Euroopa rajatud eliitide heaolule, eriti väikeste eliitide pretsedenditule heaolule ja rahvusvahelise kaalukuse kasvule. Euroopa süsteem saab praegusest veelgi suurema tagasilöögi siis, kui mõni domineeriv eliit hakkab väiksemaid ilmselgelt marginaliseerima, neid otsustamise ja sellega kaasneva heaolu juurest eemale tõrjuma.

Mida arvate Mart Laari ideest, et europarlament vajab põhjalikku uuendamist, alustades sellest, et sinna valitakse inimesed rahvusriikideülestest valimisringkondadest (Baltikum+Rootsi+Soome)?

Toetan seda mõtet. Nii suureneb ka teiste Euroopa Liidu riikide poliitikute tuntus Eestis ja vastupidi. Samuti hakkavad meie naabruses olevate Euroopa Liidu riikide poliitikud tundma suuremat ja detailsemat huvi Eesti olude ja siin toimuva vastu, kuna see saab otseselt olema seotud nende valimiseduga.

Kuidas suhtute ideesse, et Euroopa Komisjoni peaks moodustama europarlamendi valimistulemuste põhjal, mitte nii nagu praegu, kus võimukoalitsioon otsustab, kas saata Brüsselisse Siim Kallas või keegi teine?

Ma arvan, et funktsionaalne oleks mingi segavorm, st nii europarlamendi kui ka valitsuste nimetatud Euroopa Komisjoni volinikud. Komisjon võiks meenutada tulevikus ehk rohkem Briti valitsuse mudelit: mitmekihilist valitsust, kus oleksid nn vanem- (kabineti-) ja noorem- (mittekabineti-)ministrid. See võimaldaks kaasata Euroopa Komisjoni rohkem erinevate Euroopa poliitiliste jõudude esindajaid.

Mida arvate ideest vähendada Euroopa Komisjoni liikmete arvu ning panna see koosnema riikide mõttes n-ö alalistest liikmetest ja roteeruvatest liikmetest?

Ma arvan, et see süsteem ei toimiks. Liiga palju tekiks sel juhul juhtimisest kõrvalejäävat eliiti, kes muutuks Euroopa Liidu otsuste suhtes kas passiivseks või otseselt vaenulikuks ja vastutöötavaks.

Kas Euroopa Liidul võiks olla üks president, kes oleks volitustelt ja kuvandilt praegusest alalisest eesistujast tõsisemalt võetav?

Ei usu hästi ka sellesse konstruktsiooni, kuigi selle lihtsus köidab. See toimiks, kui Euroopas oleks üks väga selgelt domineeriv rahvas või muudel tunnustel põhinev kogukond. Selle eelduseks oleksid kindlasti ka presidendivalimised, kas otse või europarlamendis, millega kaasneks koheselt küsimus taolise presidendi võimuvolitustest. Kuid selliseks tsentraliseerituse astmeks vajalik eliidi konsensus Euroopas praegu puudub.

Ekspeaminister Mart Laar esitas laupäevases Postimehes enda nägemuse sellest, kuidas tuleks Euroopa Liidu juhtimist reformida, et ühendus taas tugevaks muuta. Ta soovitas luua mitme riigi peale ühised europarlamendi valimisringkonnad, koostada eurokomisjon nende valimiste tulemusena ning nii, et kõigi väikeriikide esindajad ei ole seal iga kord esindatud.