Juhtkiri: valemänguri maine

Foto: Urmas Nemvalts

Vead, mis võivad seada ohtu Eesti hea nime

Euroopa Liidu toetusrahata ei oleks Eesti niisugune, nagu ta praegu on. Mõnigi ehitis või muu projekt on tekitanud esiotsa vaidlusi ja hiljem küsitavusi, põllumajandustoetuste puhul ei kohelda meid võrdselt, kuid lõppkokkuvõttes oleme siiski elanud piltlikult öeldes käsi kullas. «Meil on lihtsam otsustada teiste abistamist, sest me oleme netosaajad,» kõlas hiljuti riigikogus ESMi hääletustel korduva selgitusena.

Teades, millist rolli mängivad ELi toetused näiteks meie regionaalarengus, ei tohiks me ühelgi juhul suhtuda meile antud eurodesse hooletusega. Musta nimekirja sattumine oleks viimane, mida meil vaja läheb: valemänguri renomeed on tunduvalt lihtsam saada, kui sellest vabaneda.

Tosin aastat tagasi loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on pidanud juba tükk aega klaarima tõsist jama, mis ähvardab kümneid neilt toetust saanud ettevõtjaid väga karmide tagajärgedega. Nimelt võib juhtuda, et neil tuleb nüüd ELi riigiabi ergutava mõju põhimõtte rikkumise tõttu investeeringuteks saadud raha tagasi maksta. Jutt käib 61 projektist ja 10,5 miljonit eurost.

Selles, et toetuste taotlemisel üritatakse koostada kahtlasi skeeme, pole õigupoolest midagi üllatavat. EAS pööritab rahahulka, mis enamikule tavainimestest on hoomamatu. Eelarve on sel aastal 112,6 miljonit

eurot, arvestades aga kokku põhitegevuseelarves kavandatud uued otsustused ja elluviimise järgus olevad projektid, küünib tegevuse kogumaht üle 550 miljoni euro.

Pole mingi ime, kui sellega kaasneb erimeelsusi ja kohtuvaidlusi. Ettevõtjad on ka kurtnud, et näiteks toetuse abil seadmete ostmine ongi päris tülikas – pole lihtne võtta pakkumisi, kui toetuse suurust ei tea. Kuid eel- ja järelnõustamine ongi ju EASi rida. Tõelised probleemid algavad aga siis, kui mingi viga osutub süsteemseks.

Sihtasutuse lihvitud kantseliidis esimene tegevuspõhimõte on «programmide läbipaistev ja efektiivne rakendamine», milleks lubatakse «arendada järjepidevalt juhtimiskvaliteeti», EASi väärtusteks «usaldusväärsus, avatus, kompetentsus ja meeskonnatöö». Oli viga tahtlik või tahtmatu, ikkagi kõlab see võrdlemisi õõnsalt, kui silme ees on perspektiiv end ettevõtjate ja avalikkuse silmis diskrediteerida. Tõsiasi, et paljudes ELi liikmesriikides on olukord euroraha jagamisel ikka väga palju hullem, kõlab üsna viletsa lohutusena.

EASi tegevjuhtkond kinnitab, et teeb kõik tagasimaksete vältimiseks. Loomulikult tuleb seda teha. Kuid samas tuleks pärida aru ka nõukogult. Miks asja uurimine venis? Mahukates ja keerulistes Euroopa määrustes on kerge libastuda, kuid vastutajad lõpuks selleks ongi, et vigadel sabast kinni saada.