Islandi lipp Reykjaviki kesklinnas.

FOTO: SCANPIX

Poliitikauuringute Keskuse Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg kirjutab, et täna toimus Islandil referendum, kus inimesed otsustavad, kas riigi kõige  tähtsamat seadust tuleb uuendada.

Üllatav pole mitte see, et põhiseadust üldse plaanitakse muuta, see on praegusel kujul kehtinud aastast 1944, vaid see, et uue versiooni on koostanud rahvas ehk need, kelle kohta seadus kehtima hakkaks. Islandlased lähevadki homme valimiskastide juurde, et hääletada kodanikualgatusena sündinud põhiseaduse muutuste poolt või vastu.

Pottide ja pannide protest

Mõte, et põhiseadus tuleks ümber vaadata, tekkis  siis, kui  Islandi ühiskond oli 2009. aasta finantskriisis ja inimestele tundus, et nende arvamust ei võeta kuulda. Kuigi peamine häda oli pankades, süüdistati valitsust otsustamatuses ja suutmatuses olukorda lahendada. Kõigepealt toimus valjuhäälne protest – Reykjavíkis tagusid inimesed tänavatel potte ja panne, et väljendada oma pahameelt  ning nõudsid valitsuse tagasiastumist ja uusi valimisi. Nii ka läks.

Protest sai läbi ning tegutsema tuli hakata mingil muul viisil.  Pikka aega oli meedias ja suhtlusvõrgustikes käinud arutelu, et põhiseadus ei arvesta piisavalt sellega, mida inimesed tegelikult oma riigilt ootavad ja kuidas nad tahavad selle suunamises osalised olla.

Põhiseaduse komitee rahva seast

Pärast aktiivset arutelu toimus  2010. aastal valimiste moodi küsitlus, milles üle 500 inimese kandideeris põhiseaduse kooostajaks. Tehniliste vigade tõttu kuulutati valimisprotsess ülemkohtu poolt ebaseaduslikuks. Siiski valiti 25 inimest, kes  moodustasid põhiseaduse komitee. Nad asusid koostama muudatusettepanekuid ja  esitasid need nelja kuu pärast parlamendile.   

Komitee kaasas asjatundjaid - appi võeti juristid ja veebispetsid. Viimased tekitasid töökorralduse, mis meenutas idufirmade käivitamist. Teksti koostamine ja muutuste tegemine korraldati nii avalikult ja läbipaistvalt kui võimalik.  Näiteks avaldati igal nädalal uus tööversioon, mida said veebis ja Facebookis kommenteerida ja täiendada kõik huvilised. Kõigile ettepanekutele komitee ka vastas. Seejuures ei tekkinud kommentaariumis  ähvardusi, laimu, sõimu ega naljaviskamist, vaid peeti elavaid vaidlusi. Muide, Islandi elanikest on internetikasutajaid 95 protsenti.

Põhiseaduslik arutelu Facebookis

Korraldati kohtumisi ja arutelusid ka väljaspool veebikeskkonda. Näiteks peeti mõttetalgud tuhande inimese osalusel, kes valiti esindavuse põhimõttel – elanikkonnaga võrdne osakaal mehi-naisi, noori-vanu. Kokku võttis  protsessist aktiivselt osa üle 3000 inimese (umbes 1 protsent elanikest) – nii  debattides kui tekstide koostamisel või kommenteerimisel. Põhiseaduse komitee otsis aktiivselt ka meedia kaasabi, sealhulgas tundis protsessi vastu suurt huvi just välismeedia ja e-demokraatia huviliste  rahvusvaheline kogukond.   

Ebahariliku protsessi tulemusena sündis versioon riigi tähtsamast seadusest, mis pööraks Islandil mõned seni kehtinud dogmad pea peale.

Uued ettepanekud

Uues põhiseaduses lahutatakse riik ja kirik ehk loobutakse viitest  ainsale riigikirikule. Samuti on maavarade omandusel ja kasutamisel uus lähenemine, näiteks võivad kalapüügilaevade omanikud olla üpris üllatunud sättest, mis ütleb, et kõik loodusvarad on igavesest ajast igavesti rahva oma. Ettepanekuid tehakse ka valimiskorra muutmiseks, näiteks saaks valimiste nimekirjas kandidaate maha tõmmata või parteide poolt esitatud järjekorda ümber teha.

Kas rahva põhiseadus muutub õiguslikuks?

Referendum pole küll õiguslikult siduv, kuid on siiski suure kaaluga, et algatada põhiseaduse muutmine  parlamendis. Kui hääletusel on palju osalejaid ja nad on oma soovides kindlad, ei saa parlament ega valitsus rahva häält kuulamata jätta. Senised küsitlused näitavad, et üle 70 protsenti elanikest sooviks, et vastu võetaks uus põhiseadus, mis tugineb praegustele ettepanekutele.

Kui see juhtub, siis käib uue põhiseaduse muutmine ikka seaduse järgi – selle peab vastu võtma praeguse parlamendi koosseis ja  kinnitama järgmine koosseis.

Tegu oleks aga pretsedendiga, kus riigi olulisim seadus on koostatud kõigi silme all, mitmete tuhandete inimeste otsesel osalusel. Põhiseaduse ettepanek algab sõnadega: «Meie, Islandi rahvas, tahame  luua õiglase ühiskonna, kus igaühel on võrdne koht sama laua ümber.»