EÜLi esimees Eimar Veldre.

FOTO: Mihkel Maripuu

Usk, et inglise keele ulatuslik kasutuselevõtt tagab meie ülikoolides automaatselt maailmataseme, on ekslik - enne tuleb näiteks õppejõudele keelt õpetada, kritiseerib Üliõpilaskondade liidu juht Eimar Veldre Postimehe arvamusportaalis TÜ rektori mõtet.

Снимок иллюстративный

FOTO: SCANPIX

Tasemel kõrgkooliõpingud on traditsiooniliselt olnud mitmekeelsed – osa õppekirjandusest ühes keeles, alternatiivid muudes ning auditooriumides kolmandas.

Küsimus on suuresti selles, et mis keeles toimub mõtlemine. Eesti kõrgkoolide esmane eesmärk on hoida ja arendada eestikeelset mõtlemist, mis tipneb kõrghariduse omandamisega ning väljendub ka teadus- ja arendustegevuse saavutustes.

Hea emakeelne mõtlemis- ja väljendusoskus on aluseks mistahes teise keele ja eriala omandamiseks. Muude keelte kasutamine aitab aga siduda oma õpinguid, uurimistööd ja kõrgkooli tervikuna teiste riikide kõrgkoolides toimuvaga.

Samas tuleb rõhutada, et inglise keele ulatuslik kasutuselevõtt ei taga automaatselt maailmataset meie kõrgkoolides.

Kas õppejõud suudavad valmistada ette ja pidada loenguid, seminare ja juhendada tudengeid täies mahus inglise keeles? Eestis õppivate välistudengite seas läbiviidud uuringu iGradutate tulemused näitavad, et õppejõudude inglise keele taset hinnati väga kriitiliselt.

Seega, eestikeelse ühiskonna kestmiseks on vaja lahendada keerukas ülesanne - tagada ühel ajal õpe riigikeeles ning selle kõrval mõningased valikud muudes keeltes.

Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu hinnangul on aastaks 2020 enamik Eesti ülikoolides pakutavast magistri- ja doktoriõppest ingliskeelne.