Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Agu Laius: Rae vald tegutseb eelarve piirides

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Agu Laius.
Agu Laius. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Nii Rae valla volikogu kui ka vallavalitsus jagavad Toomas Kasemaa kirjas esitatud lasteaiakohtade puuduse muret vallas.


Lasteaiakohtade puudus tuleneb 2000. aastate keskel käivitunud arendusbuumist, mille tulemusel kasvab senini valla elanike arv umbes tuhande inimese võrra aastas ja on suurenenud sellel perioodil ligi kahekordseks. Hetkel on elab vallas ligi 14 000 elanikku Loomulikult soetasid vallas uue eluruumi ennekõike noored lastega pered. Nii moodustavad kuni 19aastased lapsed ja noored ligi 30 protsenti vallaelanikest. Sellest tulenevalt oli 1. oktoobri seisuga lasteaiakoha järjekorras 1049 last, kellest kohe vajavad kohta ligikaudu 650 last.

Volikogu ja vallavalitsus on probleemi leevendamiseks teinud pidevalt jõupingutusi. Kahjuks on Rae vald oma murega üksi ning kõik lahendused peavad tulema arvestades vallaeelarve võimalusi. Lisaraha sinna selleks ei tule ühestki riigi toetusmeetmest. Sealjuures, kuigi valla rahaasjad on korras ning hetkel puuduvad laenud, oli kriisiaastatel keelatud ka laenu võtta. Vald saaks müüa talle kuuluvat maad, pidevalt on mõned kinnistud müügis, kuid buumijärgsetel aastatel ei ole arendajatel maaostu huvi.

Kogu vajalike investeeringute koormus langeb vallaeelarvele. Eelarve võimalustest lähtuvalt oleme 2011. aastal laiendanud 60 koha võrra Assaku lasteaeda, tänavu valmib Lagedi lasteaed-põhikooli rekonstrueerimine, mis lisab aasta lõpuks juurde 80 kohta. Nüüd on riigi poolt uuesti avatud võimalus võtta laenu. Järgmiseks aastaks olemegi plaaninud seda teha, et ehitada juurde lasteaiakohti. Valmib Peetri põhikool-lasteaia laiendus, mis lisab 240 lasteaiakohta. Järgnevatel aastatel valmivad uued lasteaiad Jüris ja Peetris.

Samuti kummitab kohtade puudus valla nelja kooli. Ka sinna on vaja suunata investeeringuid ning laiendada nii Peetri kooli kui ka Jüri gümnaasiumi. Ligikaudu 70 protsenti vallaeelarvest, ja järgnevatel aastatel rohkemgi, on suunatud hariduskulude katteks.

Kõige selle tõttu ei ole võimalik vallavalitsusel arvestada kohasoovija soovi koha saamise aja ega ka konkreetse lasteaia osas. Vallas on rakendatud lasteaiakohtade sooviavalduste registreerimise kord, kus järjekord tekib avalduse esitamise hetkest. Selle alusel pakutakse vaba vastava vanuserühma kohta lasteaias, kus see on, järjekorras esimesele hetkel, kui koht on vabanenud.

Kõik Toomas Kasemaa pakutud ettepanekud on vallas rakendatud. Vallas toimib mitte väga levinud nn koduse mudilase toetus – 128 eurot kuus lapse kohta, kellele vald ei suuda pakkuda lasteaiakohta. On loomulik, et toetuse saamiseks peavad laps ja mõlemad vanemad või lapse ainuhooldusõigust omav vanem või eestkostja olema registri andmetel Rae valla elanikud.

Rae valla üheks probleemiks on ju ka see, et tegelikult elab meil lisaks registris olevatele elanikele veel mõni tuhat elanikku, kes ei ole ennast valla elanikuna registrisse kandnud. Nende tõttu on valla eelarve võimalused ahtamad, kui võiks olla.

Vald on tasub kõigile neile omavalitsustele lasteaiakoha eest, kui valla elaniku laps on saanud koha teise omavalitsuse lasteaias. Vald tasub lasteaia kohamaksu – 196 eurot kuus (sama, mis valla munitsipaallasteaedade koha hind) eralasteaias (sõltumata, kus see asub) käiva lapse eest ja lasteaial on vallaga vastav leping.

Vald on huvitatud eralasteaedade asutamisest vallas, kuid senised töökohtumised erainvestoritega ei ole andnud tulemusi. Mitmel arendusalal on lasteaedade ehitamine planeeritud, see on neil isegi vallaga kokku lepitud, kuid erainvestoril puudub hetkel huvi ja võimekus lasteaeda ehitada.

Valdade probleemid on sedavõrd erinevad, et nende võrdlemisel puudub igasugune mõte. On loomulik, et vallas, kus elanike arv pigem väheneb, ei ole probleemi lasteaiakohtadega. Nii mina ise kui ka vallaametnikud suhtlevad sellel teemal vallaelanikega igapäevaselt ja me selgitame, mis on kavandatud probleemi lahendamiseks ning millised on reaalsed tähtajad.
 

Tagasi üles