/nginx/o/2011/02/16/517345t1heeb2.jpg)
Eelmisel nädalal avalikustati järjekordne Eesti omavalitsuste haldusvõimekuse edetabel. Selgus, et minu kaasa ja meie laps elame Eesti kõige võimekamas omavalitsuses ehk Harjumaal asuvas Rae vallas. Kuid kas haldusvõimekaimas vallas on lasteaiakoht paremal tasemel tagatud kui edetabeli lõpuosas ehk vähem haldusvõimekamas?
Kõige olulisem on töötavale lapsevanemale lasteaiakoha olemasolu. Lasteaiakoha taotluse tegime Rae vallas kohe pärast lapse sündi koos nimepanekuga. Soovisime lapse panna lasteaeda kaheaastaselt ehk 2011. aasta sügisel.
Eelmise aasta sügisel ei teinud vallavalitsus avaldusel märgitud tähtajast väljagi ning järelepärimise peale saime ametnikult vastuse, mis suisa üllatas. Saime teada, et avaldusel olev lasteaiakoha soovi kuupäev on valla jaoks informatiivse iseloomuga ja niigi ei täida 40 protsenti Eesti omavalitsustest seadusest tulenevat kohustust võimaldada lapsele lasteaias käimist.
Soovisime teada, millal omavalitsuselt võib loota seadusest tuleneva kohustuse täitmist, kuid see küsimus käis haldusvõimekusest üle. Ei saanud me teada ei lasteaeda võtmise kuupäeva, kuud ega isegi mitte vastuvõtmise aastat. Ehk kunagi tulevikus, kui kohti tekib … Kuid vallaametnikud on hea parteipoliitika kandjad, kes igas vastuskirjas kiidavad, kui suurepärases omavalitsuses te elate. Meelde tuleb George Orwelli «Loomade farm», kus esialgsetest põhimõtetest ei kehti lõpuks enam mitte ükski.
Ma ei hakkaks siin lahkama õiguslikke tagamaid ja õigusaktide täitmise kohustust, pigem soovin näidata, kuidas omavalitsuse haldusvõimekus välja paistab. Siinkohal tooksin ka omavalitsuse võimekuse iseloomustamiseks välja mõned arvud. Selle aasta alguses oli meie laps oma vanuserühma nimekirjas 126., nüüd on ta tõusnud pärast sügisest 80 lapse vastuvõttu 44ndaks ja vanuserühmas on ootejärjekorras koos meie lapsega veel 151 last.
Rae vald on seadusest tuleneva kohustuse täitmisega ummikus ning seetõttu minu silmis alushariduse andmises haldussuutmatu. Avaldus on ju olnud enam kui kolm aastat menetluses. Mõtlen juba hirmuga, kuidas me kaasaga vaheldumisi hakkame kodus lapsele koolitunde andma.
Teen siinkohal ühe eksperimendi ehk kunagisest telesaatest pähekulunud väljendi kohaselt helistan sõbrale. Edetabeli lõpukümnes, 219. kohal oleva Kärla valla vanemale Villi Pihlale. Küsin ka temalt küsimuse lasteaiakoha olemasolu kohta. Vallavanem ütleb lahkesti, et vajadusel tuleme vastu ja leiame su lapsele lasteaiakoha. Soovitan edetabeli esikohaomanikul tagumisest kümnest õppust võtta ja siseministeeriumil muuta metoodikat. Minu jaoks on kahe valla haldusvõimekused vastupidised ametlikule statistikale.
Kuidas võiksid omavalitsused käituda, kui omal haldusvõimekust ei jagu? Üheks võimaluseks on kokkulepe naaberomavalitsusega lasteaiakoha pakkumisel. Teine võimalus on teha eralasteaedadega halduslepingud omavalitsuse kohustuse täitmiseks. Kolmas võimalus on kompenseerida rahaliselt lapsevanematele ja lapsele põhjustatud ebamugavused.
Kuid peamine – palun öelge ja näidake, et haldusvõimekaim vald töötab küsimuse lahendamisega ja suhelge kõigi nende sadade lapsevanematega, kes ootavad haldusvõimekuse kõrgeima pilotaaži näidet.
Toomas Kasemaa oli aastatel 2006–2011 Saare maavanem.