Hendrik Alla

FOTO: Mihkel Maripuu

Vabandan Postimehe lugejate ees, kelle silma riivab vulgaarne röögatus juhtiva ajalehe kommentaariveerul. Karme sõnu tuleb siin ette edaspidigi.

«Mul on sada inimest koos, kes lähevad kuklalasuga kohe kraavi, nagu neljakümnendal,» pröökas riigikogu liige Aivar Riisalu TV 3 eetris. See häirib mind. Hüva, Riisalu on tuntud tatiprits ja pläralõug, kelle vahutamist ei maksa tõsiselt võtta. Tundub, et tal pole kunagi tulnud oma sõnade eest vastutada. Ja tüüp teab suurepäraselt, et teda vastutusele ei võetagi. Ta on saadik ja seega puutumatu.

Kui Postimees selle kohta aru päris, eitas Riisalu oma sõnu: «Ärge pange mulle suhu sõnu, mida ma niikuinii ei tunnista.» Tänaseks on ka 7. oktoobri «Seitsmesed uudised», kus ülaltoodud tsitaat kõlas, TV 3 järelvaatamisest eemaldatud. Seega tunneb rahvasaadik, et on ikkagi üle piiri läinud. Ärge muretsege, Youtube’is on see klipp olemas ja väljaöeldu varjamiseks peab Riisalu hakkama nüüd Google’i käsi väänama.

Aga keegi ahastuses Rein, kes suhtlusportaalis Facebook teatas «Uskuge või mitte aga ma teen selle massitulistamise ära...kuskil baaris lihtsalt avaks publiku pihta tule...nagu Breivik2» võeti kähku kinni ja sai ilma erilise tseremooniata aasta tingimisi.

Tema suhtes alustati kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist relvaga ähvardades. Aga mida Riisalu tegi? Vaesele jotale Pjotrile, kes kogemata kunstimuuseumile pommiähvarduse tegi (helistas pääseametisse, aga eksis aadressiga), väänati sujuvalt reaalne šokivangistus.

Kehtib härgade ja Jupiteride printsiip. Kui oled saadik, siis on sul vastav puutumatus ja mitte mingit vajadust kontrollida, mida suust välja ajad. Samas reas koos Riisaluga seisvad veel Peeter Võsa ja minu hea sõber Juku-Kalle Raid, kes Yana Toomi kuklalasuga kostitada soovis.

Ulmekirjanik Robert A. Heinlein ütles, et relvastatud ühiskond on viisakas ühiskond, mõeldes, et inimesed peaksid vastutama selle eest, mida nad ütlevad. Relvastatud Riisalu paistab arvavat, et tal on mingi monopol. Nii ongi Toompeal rida tegelasi, kes haavavad oma möla ja tegevusega mu kõrva-silma, aga seadusega neile läheneda on nagu hiina söögipulkadega sooja sülti süüa.

Vintis ja ahastuses Rein ja Pjotr said täie rauga. Õige, kas pole?

Ma ei kutsu üles sellele, et õiguskaitseorganite rasked rattad nüüd pöörlema tõugata, uurimaks, kas Riisalu-suguste möla vastu tõesti midagi ette võtta ei saa. Niikuinii lõpeks samuti kui Silvergate. Asi sõltub lastetoast, neid küürakaid enam ei paranda. Äkki aitaks õpetajate palgatõus?