See, kuidas prokuratuur lahendas Reformierakonna rahastamisskandaali, on selle institutsiooni, seal töötavate inimeste ning meie riigi väärikuse küsimus, leiab Tallinna Ülikooli õigusakadeemia professor Peeter Järvelaid.
Peeter Järvelaid: prokuratuuri juhid meenutagu minu õpetust
/nginx/o/2016/09/20/5864287t1h7f0a.jpg)
17. oktoober 2012, 19:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Postimehe arvamusportaal palus minult kaksteist lauset kommentaariks, siis tabas mind kahetine tunne – mul oli kas üks lause või palju enam, sest paljud tänased prokuratuuri juhid võiksid mäletada midagi ka nendest loengutest, mida neile õiguskultuurist ja arvult väikse rahva juristide suuremast vastutusest kunagi rääkisin.
Ehk nüüd saavad nad paremini aru, et kunagi kuuldud väga ebapraktilised asjad on tegelikult elus väga praktilised.
Lühike vastus on seega, et praegune prokuratuuri probleemi lahendus on selle institutsiooni väärikuses ja seal töötavate inimeste ning meie riigi väärikuse küsimus. Ühiskonna tervis algab väärikusest inimese enda suhtes, riigi institutsioonide suhtes ja riigi suhtes tervikuna. Väärikuse austamist loetakse aga üheks suurimaks faktoriks ühiskonna tervise tagamisel.
1990ndatest on meie juristide ettevalmistamine ülikoolis läinud tugevalt advokaatide koolitamise suunas, samas kui näiteks Saksamaal on juristide koolitamise mudel loodud kohtuniku mõttemaailmast lähtudes, nõukogude ajal juristid õppisid ülikoolis suuresti prokuröri mõtlemist.
Postimehe arvamusportaal arutleb küsimuse üle, mis võiks olla nn Silvergate'i õppetunnid ja järelmõjud Eestile.