/nginx/o/2012/03/02/993722t1hec3c.jpg)
Aastal 2008 alanud majandus- ja finantskriis ammutas jõudu lõdvast avalikust sektorist ja veel lõdvemast finantssektorist. Avalik sektor raiskas liiga palju, finantsasutused andsid liiga odavaid laene. Nelja aasta vältel on poliitikud ja turud püüdnud vigu parandada.
Palju on juba tehtud: kriisihaldusmehhanismid, seadused, abipaketid ja majandusliidu vundament. Euroopa Keskpanga (EKP) otsus osta olukorra tasakaalustamiseks valitsuste võlakirju on langetanud Itaalia ja Hispaania riigivõlakirjade intressi taset. Hollandi valijad lõid valimistel nokauti europopulismi, Saksamaa põhiseaduskohus näitas rohelist tuld riigi osalemisele Euroopa Stabiilsusmehhanismis (ESM) ja Euroopa Komisjon avalikustas oma ettepanekud pangandusliidu loomiseks.
Sügis saab olema raske, aga usun, et hakkame nägema valgust tunneli lõpus. Järgmise kahe kuu ELi ja meie riikide otsustajate töölehel on neli märkimisväärset asja: akuutse eurokriisi haldamine, pangandusjärelevalve mehhanismi loomine, majandus- ja rahaliidu arendamine ning ka Euroopa Liidu rahastamismehhanismid.
Eurokriisi haldamise osas on laual kaks elementi. Esiteks jõustus sel nädalal ESM. Veel on vaja jõuda kokkulepeteni selle instrumentide, muu hulgas pankade otsese kapitaliseerimise osas. Teiseks tuleb tähelepanelikult jälgida reformide edenemist kriisiriikides. Tähtis on, et turgudele ei antaks põhjust kahelda selles, et euroala tegutseb otsustavalt stabiilsuse nimel.
Euroopa pangandusjärelevalve mehhanismi loomine on käimas. See peaks tehtud saama aasta lõpuks. Selleski protsessis on veel mitu lahtist küsimust, millest tähtsaimad on väljaspool euroala asuvate pankade kohtlemine ning EKP ja rahvuslike järelevalveasutuste rollijaotus. Samal ajal tuleb käsitleda ka laual olevaid direktiivide ettepanekuid rahvuslike pankade kriisihaldamise mehhanismide ning hoiuste tagamise fondide kohta. Pangandusliidu esimene samm on ühtne järelevalve. Seejärel on järjekorras ühtne kriiside lahendamise mehhanism. Hiljem selgitatakse, kas ühtset hoiuste tagamise süsteemi on tarvis.
Eelarvedistsipliini osas on esmalt vaja jõustada kõik juba kokku lepitud meetmed ning rakendada need ka ellu. Siis näeme, kas on tarvis lisameetmeid. Minu arvates pole ühine vastutus võlgade eest kasutuskõlblik idee, sest see kõrvaldaks turu surve ning viiks moraali vähenemiseni. Majanduspoliitika koordineerimise osas on konkurentsivõime tugevdamiseks tarvis tööle panna olemasolevad skeemid ja arendada uusi (näiteks maksupoliitika koordineerimine) ning edendada struktuurseid reforme.
Demokraatliku süsteemi tugevdamises on keskne küsimus rahvusparlamentide roll. Põhiseadusliku leppe muudatusedki pole pikemas plaanis täielikult välistatud, ent esmalt peaks suutma otsustada, mida muudatustega saavutada tahetakse, alles pärast seda saab otsustada meetodite üle.
Novembri Euroopa Ülemkogu keskendub Euroopa Liidu eelarvele 2012–2020. Nagu arvata võite, algab kohe pärast järgmise nädala tippkohtumist tempokas lõpuspurt ning me kuuleme riikide jäiku seisukohti, ent loodetavasti leiame hea kompromissi.
Need asjad ongi nüüd meie ees. Otsustaval tegutsemisel selle sügise jooksul on määrav roll kriisi lahendamisel.
Autor on Soome Euroopa- ja väliskaubandusminister