Silver Meikar: lukk on looma jaoks

Silver Meikar Foto: Toomas Huik

Silver Meikar kirjutab, et tema poolt kevadel käima lükatud sündmuste ahel on Eesti poliitilist kultuuri mõjutanud. Ühiskonnas olulisi teemasid ei saa lahendada ainult kriminaalasjade tasemel.

Olen viimase viie kuu jooksul tihti mõelnud, mis oleks teisiti, kui ma poleks kirjutanud artiklit, milles juhtisin tähelepanu sellele, et Reformierakonnas on liikunud annetustena must raha. Eile avaldatud uudis, et prokuratuur lõpetas kriminaalasja, pakub hea võimaluse vahekokkuvõtte tegemiseks.

Tõsi, ma ei osanud ette näha kahte asja, millest esimene oli Reformierakonna suletud ja ründav reaktsioon, mis sisaldas väiklasi isiklikke süüdistusi, teiseks ei osanud ma ette näha, et minu artikli põhjal on võimalik algatada kriminaalasi Reformierakonna rahastamise uurimiseks.

Järgnevad kuud andsid mulle Eesti poliitika küsimustes tugeva koolituse, kuud, mis olid täis toetusavaldusi täiesti ootamatutest suundadest, kuid ka sama ootamatuid ja isiklikke rünnakuid inimestelt, kellelt muidu oleme harjunud väärikat käitumist eeldama.

Kuid ma ei teeks praegu midagi teisiti, sest käima lükatud sündmuste ahel on Eesti poliitilist kultuuri mõjutanud. Eesti poliitikas tegutseb palju inimesi, kes teavad, et ma rääkisin tõtt ning isegi kui nad nüüd valisid minu jutu eitamise tee, ei ole neil võimalik samal moel edasi tegutseda.

Nad võivad öelda, et midagi pole toimunud, kuid ka nemad peavad muutma oma tegutsemispraktikaid. Julgen näiteks arvata, et ükski erakond ei söanda enam anda oma liikmetele sularaha, et see annetuse nime all parteikontole kanda.

Seetõttu võime öelda, et ehk on peatatud vähemalt üks varjatud annetamise skeem ning alanud arutelu erakondade rahastamise ausamaks muutmiseks. Tagasi vaadates võiks seega isegi öelda, et 75 protsenti minu soovitust on täidetud, kuigi selle eesmärgi saavutamise hõõrdetegur oli suurem kui mööda asfalti lohiseval betoonikamakal.

Kristen Michal peab minuga nõustuma vähemalt ühes asjas. Meie poliitiline kultuur on astunud ühe olulise sammu. Kuhugi. Selle sammu täpne suund ei sõltu üksikutest inimestest ega ammugi minu tahtest, kuid see saab liikuda heade võimaluste suunas.

Kindlasti on inimesi, kes ütlevad, et küünilised poliitikud teevad nüüd sammu hoopis vales suunas, et nad said ainult hoogu juurde, kuna kriminaalasja ju ei alustatud, aga minu arvates ei saa ühiskonnas olulisi teemasid lahendada ainult kriminaalasjade tasemel.

Lukk on looma jaoks, sest loom ei oska analüüsida oma tegevuse tagajärgi. Lukk on konkreetne ja füüsiline tõke. Ühiskonda juhivad aga abstraktsed kokkulepped, normid, väärtused ja arusaamad ning nendeni jõutakse läbi arutelude. Neid arutelusid on meil tänaseks palju olnud ja kui ma nüüd loen prokuratuuri põhjendusi kriminaalasja lõpetamise põhjuste kohta, näen ma ka seda, et need arutelud ei peatu niipea.

Usun, et ühiskond teab üha paremini, et poliitiline korruptsioon on oht demokraatiale ja korruptiivne raha röövitakse kõigi maksumaksjate taskust. Seega on üldine reaktsioon varjatud annetustele olnud ühemõtteline ja tugev – see ei ole lubatud.

Hea meel on näha, et levivad konkreetsed ettepanekud erakondade rahastamise süsteemi läbipaistvamaks muutmiseks. Meie kõigi ülesanne on nüüd nõuda, et head ideed ei jääks riigikogu komisjonide lauasahtlitesse tolmu koguma. Näiteks valimiskampaaniate kuludele lae kehtestamine vähendaks kindlasti erakondade rahavajadust ning looks paremad konkurentsitingimused väiksematele või uutele jõududele.

Sageli püütakse väita, et kevadel tekkinud vastasseis oli mingisugune usu küsimus. Rääkimata sellest, et ma ei tahtnud vastasseisu, vaid arutelu, ei ole toimunu usu küsimus. Paraku tuleb tunnistada, et Eesti poliitilisse eliiti kuuluvad isikud on valmis valetama uurimisorganitele ning oma valijatele.

Kinnitan veel kord, et kirjutasin artiklis tõtt ning mul ei ole varjatud eesmärke. Olen oma väidete eest vastutanud ning olen valmis seda ka edaspidi tegema. Pall on nende väravas, kes mind valetamises süüdistavad.

Ja veel. Varjatud annetused ja teised ebaseaduslikud või -moraalsed teod ei ole erakonna siseasi. Parteid ei tohi muutuda maffialaadseteks struktuurideks, kus määravaks on lojaalsus ja suletus ning teisitimõtlejad lastakse piltlikult öeldes maha. Poliitika eesmärk ei ole oma asja, vaid meie kõigi asja ajamine ning see eeldab avatust, ausust ja usaldust.