Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Õiguse ja kodaniku eest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: A.Peegel

Õiguskantsler Indrek Tederi selle nädala kaks otsust – esiteks keskerakondlastelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse võtmise taotluste mitterahuldamine ja teiseks kriitika maksu- ja tolliameti tegevuse suhtes, mis puudutab kütuseäri Eesti-Vene piiril – ei tulnud üllatusena kellelegi, kes Indrek Tederit natukenegi tunnevad.

Kui tahta suruda need otsused poliitilisse konteksti ja lisada siia ritta veel ka paari kuu tagune riigikohtus käik Euroopa päästemehhanismide asjus (kus Tederi seisukoht küll napilt alla jäi), siis võiks ju öelda, et näe, õiguskantslergi on kriitiline valitsuse, selle tegutsemise ja praeguse poliitika suhtes. Eks need, kes Ansipi valitusele oponeerivad, sellist tõlgendust Indrek Tederi tegevusele anda tahavadki, näiteks paistab see välja Toobali-Laasi juhtumi puhul.

See on aga täiesti vale arusaam Indrek Tederist. Teder ei ole poliitik ja ta ei tee poliitikat. Ta ei anna hinnangut Laasi või Toobali tegudele, ta ei ütle seda, kuidas peaks kütuseäri riigipiiril käima, tema ülesanne ei ole võidelda piirijärjekordade pikkusega. Kui Teder oleks poliitik, oleks ta oma vaadetelt pigem parempoolne, kõige lähemal ehk Reformierakonna 15 aasta tagustele väärtustele. Tederi intervjuud, tema sõnavõtud, tema tuttavate sõnad tema kohta – see kõik ei jätta kahtlust, et Tederi maailmavaate kohta oleks kõige täpsem öelda «klassikaline liberaal».

Tederi otsuste vundamendil on kaks külge. Üks on tema väärtused ja arusaamad. Ta on pigem õhukese kui paksu riigi eest seisja, eelistades pigem sellist riiki, mis jätab kodanikele vabaduse ja vastutuse, mitte ei ürita kõike keelata, määrata ja reguleerida. Ta seisab pigem sellise riigi eest, mis algab kodanikust, aga mitte ametnikust. Ja teine oluline koht, millele Teder toetub, on Eesti Vabariigi põhiseadus – õiguskantsler peab kaitsma seda, mis seal kirjas, mitte päevapoliitilisi huvisid.

Selline lähenemine tekitab aeg-ajalt teravat kriitikat nii poliitikute, ettevõtjate kui ka tavaliste inimeste poolt. Kes mäletab, siis kaks aastat tagasi tõstatas õiguskantsler küsimuse piiritasude kasseerimisest Narva piiripunktis. Ida-Virumaa ettevõtjad hakkasid protestima – kui läheb nii, nagu õiguskantsler tahab, kaovad Virumaalt Vene turistid, sellega seoses tuhanded töökohad, ettevõtted pankrotistuvad, piirkond kiratseb veel rohkem.

Üks Venemaaga turismiäri edendav ärimees nimetas õiguskantslerit kui kabinetiteoreetikut, kes ei saa aru, kuidas asjad päris elus käivad. Kõik see protest oli täiesti siiras ja mõistetav. Ometi, ka siin tuleb meelde tuletada, et õiguskantsler ei korralda piirijärjekordi, ei vii läbi läbiotsimist, ei tee maksu- või majanduspoliitikat. Neid asju peavad tegema teised. Indrek Tederil on ainult üks ülesanne. Ta peab kaitsma põhiseadust ja ta peab kaitsma kodanikku. Niikaua kui ta seda teeb, on hästi.

Tagasi üles