/nginx/o/2012/09/13/1317626t1h7385.png)
Reedeses Õpetajate Lehes tuleb jutu õpetajate palkadest mujal maailmas, kristlikest koolidest ja erivajadustega laste koolidest.
Reedene Õpetajate Leht: palgaraha, usukool, puuded
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
11. oktoober 2012, 17:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate palgad on enamikus Euroopa Liidu riikides langenud või külmutatud
Õpetajate Leht tutvustab värsket Euroopa Komisjoni ülevaadet õpetajate palkadest, millest selgub, et majanduslanguse tõttu on õpetajate palgad vähenenud või külmutatud 16 Euroopa riigis. Eesti õpetajate palgad on seejuures siiski jätkuvalt Euroopa madalaimate seas.
Raportis on võrreldud õpetajate palku sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ühe elaniku kohta. Kõige kõrgemad on selles suhtes õpetajate palgad Küprosel, Portugalis ja Saksamaal, kus algaja õpetaja palk on üle 200 protsendi SKTst ühe elaniku kohta.
Euroopa keskmine algaja õpetaja palk on 90 protsenti SKTst. Ida-Euroopa riikides, sealhulgas ka Eestis, on õpetajate palgad tublisti alla keskmise ja mõnes riigis nagu näiteks Läti, Leedu ja Rumeenia koguni alla 50 protsendi SKTst ühe elaniku kohta.
Eestis kasvab huvi kristlike koolide vastu
Muidu usuleiges Eestis kasvab huvi kristlike koolide vastu. Ajal, kui tavalisi koole laste ja raha vähesuse tõttu kinni pannakse, on usukallakuga koole, vastupidi, hoopis juurde tulnud.
Mullu näiteks avati Tallinna Toomkool, mille omanikud ja asutajad on EELK konsistoorium ja EELK Tallinna piikoplik toomkogudus. Järgmisel õppeaastal aga plaanib tegevust alustada Tartu luterlik Peetri kool.
Kas eriavajadustega lastele tuleb välja kuulutada eriolukord?
Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta ja maaomavalitsuste liidu tegevdirektor Ott Kasuri analüüsivad koolide uut palgakorraldust, mis peab tuleval aastal tagamaa õpetajatele 11-protsendise palgatõusu.
Üheks suuremaks murekohaks on nende arvates see, et uus palgakorraldus ei näe koolides üldse ette palgalisi tugispetsialiste erivajadustega lastele.
Mis neist lastest ja kuidas koolid nendega ilma tugispetsialistideta peavad toime tulema, on praegu veel selgusetu. Samuti plaanib haridusministeerium sulgeda kolmandiku erikoolidest, mis tähendab, et sealtki peab suur osa lapsi minema oma kodukohakooli, kus nad peavad hakkama õppima koos tavaliste õpilastega .