Sirje Niitra: arstide streik külvab segadust

Sirje Niitra Foto: Peeter Langovits

Ehkki tervishoiutöötajate streigiks oli sada ja üks põhjust ning tuli hõõgus tuha all juba aastaid, tuli see Eesti ühiskonnale siiski ootamatult, külvates parasjagu segadust. Meedikute streigi esimene nädal näitas, et tööseisak oli halvasti ette valmistatud, streikijate nõudmised olid ebamõistlikud ja streigi algus jäi kardetust märksa nõrgemaks.

Kõigepealt võib väita, et esimesel nädalal streikis vaid tühine osa Eesti tervishoiutöötajaist. Õed, kelle olukord on tõesti väljakannatamatu, ei streikinud praktiliselt üldse, sest streik hõlmas ambulatoorset vastuvõttu. Õdede liit, kuhu kuulub üle poole Eesti õdedest, streigis ei osalegi. Tööd tegi ka enamik arstidest, kas siis haiglas või erakorralisi haigeid vastu võttes.

Ainsad, kes streiki omal nahal tunnetasid, olid patsiendid, kel vastuvõtuaeg edasi lükati ja kes nüüd vaevlevad teadmatuses, millal tohtri juurde pääsevad. Teiseks läks patsientide poolel käiku vana hea valuuta – tutvused. Mitu arsti tunnistas, et kui ikka keegi palus, ega siis abist ka streigi ajal ära öeldud. Ja kolmandaks, mis võib Eesti inimestel harja punaseks ajada, aga on siiski tõde – paksu rahakotiga välismaalased said nüüd märksa kergemini siin arsti juurde.

Inimeste hulgas on palju segadust külvanud streigiga seoses nelja organisatsiooni nimetamine, millest kaks justkui streigivad ja kaks ei tee seda mitte. Nimelt peavad õdede liit ja tervishoiutöötajate ametiühing palgaläbirääkimisi oma tööandja ehk haiglate liiduga ja streigis ei osale.

Õdedega ühes paadis istuv tervishoiutöötajate ametiühing esindab palgarääkimistel aga hooldustöötajaid. Kokkuvõttes koondavad need kaks streigis mitteosalevat ühendust lõviosa kõigist meie õendus- ja hooldustöötajaist.

Õdede liidu juht Ester Pruuden tunnistas, et talle ei meeldi, et arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit esinevad justkui kõigi õdede ja hooldajate nimel ja on oma nõudmistes nii jäigad. «Meie usume, et leppimine on võimalik. Iga vähegi mõistlik palgatõusu kokkulepe rahuldab väikesepalgalisi õdesid ja hooldajaid,» lausus ta.

Vestlusringist Lääne-Tallinna keskhaigla kliinikute juhtidega koorus välja, et streik oli hädavajalik eeskätte avalikkuse tähelepanu tõmbamiseks tervishoiule. Aastaid arstide eetikakomiteed juhtinud psühhiaatrite liidu president Andres Lehtmets nõustus, et ka streigiga kaasnev hirm ja paanika võib inimeste tervist halvendada, kuid ta kinnitas, et tohtrid abita kedagi ei jäta.

«Minu kliinikus töötab praegu tohter, kes on üle 80 aasta vana, ja ta saab iga päev uusi tööpakkumisi,» tõi ta näite arstkonna vananemisest. Lehtmetsa sõnul on arstide piiriülene liikumine paratamatus, kuid Eesti riik peaks midagi ette võtma nende tagasi toomiseks.