Raido Orumets

FOTO: Erakogu

Eesti-vastase Anonymouse video postitaja võib praeguse meediakajastusega rahule jääda, sest vaevalt ta millekski suuremaks võimeline on, analüüsib Baltic Computer Systemsi infoturbevaldkonna juht Raido Orumets Postimehe arvamusportaalis. Kui aga üldisemalt rääkida, säilib oht küberrünnakutes pangateenustest elektrienergiani ilmajäämiseks, kui inimesed oma arvuteid nakatumise eest ei kaitse.

Oleme jõudnud ajajärku, kus meid ohustavad lisaks tavapärastele küberkurjategijatele ka valitsusasutused ning aktivistid nagu Anonymouse nimeline grupeering.

Eesti on kogenud juba kord märkimisväärset küberrünnakut 2007. aastal, kus samuti niinimetatud aktivistidel õnnestus üle koormata mitmete valitsusasutuste serverid ning seetõttu häirida avalike teenuste kättesaadavust. Juba tol ajal oli tegemist pikalt ette planeeritud ning hoolikalt kavandatud rünnakuga, mille eesmärk sai olla vaid vastaspoole pahameele ülesnäitamine riigis toimuva suhtes.

Sellised rünnakud saavad toimuda vaid juhul, kui rünnaku korraldajate käsutuses on suur hulk arvutiressursse. Selleks võib olla kas ründajate omad arvutid või siis viirustega nakatatud arvutid, mis kuuluvad ühtsesse võrgustiku (botnet). Kui sellised ressursid on kurjategijatel olemas, siis on oht tõsine ning ka tagajärjed rasked.

Mis puudutab tänaseid Eesti-vastaseid ähvardusi, siis suure tõenäosusega ei juhtu meie arvutisüsteemides midagi suurejoonelist.

Anonymouse nimel esitatud motiivid ei ole antud juhul tegelikule Anonymous grupeeringule omased ning ei ole ka piisavad, et ärgitada piiritaguseid aktiviste meie vastu üles astuma.

Juhtnimelt piiritaguseid, kuna Eestis ei ole piisaval määral ressursse, mida rünnaku planeerijad kasutada saaks. Lisaks fakt, et kellelgi on Eestis paha elada, ei käivita tänapäeval veel suuremahulist küberrünnakut, mis võiks kahjustada üleriigilisi avalike e-teenuseid. Sellised üleskutsed jäävadki üldjuhul «hüüdja hääleks kõrbes».

Ilmselgelt on käesoleva juhtumi inspiratsiooni allikaks Rootsit tabanud küberrünnakute laine ning meie ähvardaja seda õigel ajal oma sõnumi esitamiseks kasutanud.

Kuna teema on kuum, siis kõike sellega seonduvad ka meedias kajastatakse. Ähvardaja sõnum on jõudnud avalikkuseni ning seda on laialdaselt tsiteeritud.

Olen arvamusel, et praeguseks võiks nüüdseks juba kuulsaks saanud video postitaja küll rahul olla.

Interneti suurim võlu ongi informatsiooni kiire levitatavus ning annab ju internet reaalsusele juurde ühe mõõtme, milleks on otsitavus. Internet muudab inimesed julgeks, seda eelkõige jättes mulje kui anonüümse keskkonnana. Käitutakse ju viisil, nagu seda tänaval ei tehtaks.

Kahjuks on paljude interneti kasutajate poolt märkamatuks jäänud tõendid, mis näitavad selgelt, et internetis toimetamine ei ole tegelikkuses kuigi anonüümne. Tänapäeval on üsna lihtne tuvastada vajalikud andmed, mis viivad postituse tegijani, ründajani või mõne muu internetis kehtivate reegli rikkujani.

Küsimus on vaid selles, kas on mõtet neid tuhandeid inimesi tuvastada ning karistada, kes näiteks interneti kommentaariumites reaalsuses kehtivaid reegleid räigelt rikuvad.

Kas saame end kuidagi internetist tulenevate ohtude eest kaitsta? Mis puudutab rünnakuid valitsusasutuste ning aktivistide poolt, siis rünnakute objektideks on üldjuhul avalikud teenused või näiteks tööstuslikud seadmed, nagu need olid Stuxnet nimelise pahavara puhul.

Kodanike kodused arvutid saavad olla sellistel puhkudel vaid abiks sääraseid rünnakuid läbi viia. Avalike e-teenuste ründamisel neid täiendavalt koormates ning muudel juhtudel pahavara edasi levitades.

Kaitsemeetmeid on mitmeid. Loomulikult ei saa üle viirusetõrje vajadusest personaalarvutis. Viirusetõrje tarkvara peab olema uuendatud ning sisselülitatud. Viirusetõrjetarkvara kasutamine väldib olukorda, kus kasutaja arvuti võib olla osa ülemaailmsest võrgustikust, mille eesmärgid ei ole legaalsed.

Teine viis enda kaitsmiseks on teadlik arvutikasutamine. Teadliku arvutikasutamist saab ehk võrrelda kõrge kuritegevusega piirkonnas liikumisega. Olla tähelepanelik kõigi ja kõige suhtes, mitte liikuda tundmatutel veebilehtedel ning eksperimenteerida laadides alla kõikvõimalike rakendusi.

Levinumaks koduarvutite nakatamise viisiks peetakse endiselt lihtlabast Skype’i või MSNi teel saadetavat viirust, mille siis pahaaimamatult alla laeb ning arvutisse paigaldab.

Seni kui on olemas piisavad määral nakatatud arvuteid, mille ressurss on kurjategijate poolt kasutatav, püsib reaalne oht jääda meil mingil hetkel ilma pangateenustest, riigi pakutavatest teenustest või suisa elektrienergiast.