Kuna teema on kuum, siis kõike sellega seonduvad ka meedias kajastatakse. Ähvardaja sõnum on jõudnud avalikkuseni ning seda on laialdaselt tsiteeritud.
Olen arvamusel, et praeguseks võiks nüüdseks juba kuulsaks saanud video postitaja küll rahul olla.
Interneti suurim võlu ongi informatsiooni kiire levitatavus ning annab ju internet reaalsusele juurde ühe mõõtme, milleks on otsitavus. Internet muudab inimesed julgeks, seda eelkõige jättes mulje kui anonüümse keskkonnana. Käitutakse ju viisil, nagu seda tänaval ei tehtaks.
Kahjuks on paljude interneti kasutajate poolt märkamatuks jäänud tõendid, mis näitavad selgelt, et internetis toimetamine ei ole tegelikkuses kuigi anonüümne. Tänapäeval on üsna lihtne tuvastada vajalikud andmed, mis viivad postituse tegijani, ründajani või mõne muu internetis kehtivate reegli rikkujani.
Küsimus on vaid selles, kas on mõtet neid tuhandeid inimesi tuvastada ning karistada, kes näiteks interneti kommentaariumites reaalsuses kehtivaid reegleid räigelt rikuvad.
Kas saame end kuidagi internetist tulenevate ohtude eest kaitsta? Mis puudutab rünnakuid valitsusasutuste ning aktivistide poolt, siis rünnakute objektideks on üldjuhul avalikud teenused või näiteks tööstuslikud seadmed, nagu need olid Stuxnet nimelise pahavara puhul.
Kodanike kodused arvutid saavad olla sellistel puhkudel vaid abiks sääraseid rünnakuid läbi viia. Avalike e-teenuste ründamisel neid täiendavalt koormates ning muudel juhtudel pahavara edasi levitades.
Kaitsemeetmeid on mitmeid. Loomulikult ei saa üle viirusetõrje vajadusest personaalarvutis. Viirusetõrje tarkvara peab olema uuendatud ning sisselülitatud. Viirusetõrjetarkvara kasutamine väldib olukorda, kus kasutaja arvuti võib olla osa ülemaailmsest võrgustikust, mille eesmärgid ei ole legaalsed.
Teine viis enda kaitsmiseks on teadlik arvutikasutamine. Teadliku arvutikasutamist saab ehk võrrelda kõrge kuritegevusega piirkonnas liikumisega. Olla tähelepanelik kõigi ja kõige suhtes, mitte liikuda tundmatutel veebilehtedel ning eksperimenteerida laadides alla kõikvõimalike rakendusi.
Levinumaks koduarvutite nakatamise viisiks peetakse endiselt lihtlabast Skype’i või MSNi teel saadetavat viirust, mille siis pahaaimamatult alla laeb ning arvutisse paigaldab.
Seni kui on olemas piisavad määral nakatatud arvuteid, mille ressurss on kurjategijate poolt kasutatav, püsib reaalne oht jääda meil mingil hetkel ilma pangateenustest, riigi pakutavatest teenustest või suisa elektrienergiast.