/nginx/o/2008/09/07/72023t1h0931.jpg)
Keegi pole tegelikult analüüsinud, kas piirkonna nõrgad eeldused või nõrk direktor ikka mõjutavad koolide pingerida, kritiseerib Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõunik Taimi Saarma Olev Musta ja Maie Kitsingu eilses Postimehes ilmunud arvamuslugu.
Vallaliit: koolide pingereast ei paljastu nõrk direktor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänase metoodika järgi arvutatud koolide eksamipingerida ei näita mingil juhul koolijuhi ja õpetajaskonna halba taset või seda, et õpilased selles piirkonnas ei väärtusta haridust. Need õpilased, kes on sooritanud riigieksamid, on kindlasti enda jaoks hariduse väärtustanud ja on motiveeritud õppima.
Parimad direktorid ja õpetajad tulevad kooli sel juhul, kui on väga head palgatingimused ja sotsiaalsed garantiid. Koolijuhi töö on väga pingeline ja vastutusrikas. Kui juhil on visioon oma koolist ja ta oskab motiveerida oma õpetajaid ja õpilasi, siis selles koolis õpivadki kõik.
Täna puuduvad igasugused analüüsid selle kohta, et koolide pingerida mõjutaksid piirkonna nõrgad eeldused või nõrk direktor, ja mida tähendab nõrk direktor?
Eilses Postimehes kirjutasid Olev Must ja Maie Kitsing, et koolide eksamipingerida sünnib laste sotsiaalmajandusliku tausta ning konkreetsete koolide direktorite ja õpetajate taseme koosmõjus ehk siis nad peegeldavad mõlemat. Must ja Kitsing leidsid, et kõige hullem stsenaarium laste jaoks on, kui piirkonna nõrgad eeldused ning nõrk direktor kokku satuvad.