Kuidas on võimalik, et Eestis on koolijuhte, keda selja taga sajatatakse ning süüdistatakse nõrgas juhtimises, kuid mitte midagi ei juhtu, küsib Loo keskkooli õppealajuhataja, Noored Kooli vilistlane Kristi Siirman Postimehe arvamusportaalis.
Kristi Siirman: miks nõrku direktoreid välja ei vahetata?
10. oktoober 2012, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpilaste madalate tulemuste taga on ühelt poolt kodune taust, kuid teiselt poolt kool eesotsas selle juhiga. Kool ei peaks mitte pugema vabanduse «töö tellija materjalist» taha, vaid otsima lahendusi.
Üheks põhjuseks, miks koolis tekivad õppimisega raskused, on puudulikud õpistrateegiad. Uus õppekava näeb ette suurema tähelepanu pööramist õpioskustele ning näiteks Loo keskkoolis on alates sellest õppeaastast tunniplaanis aine «Õpime õppima». Selle aine raames saavadki õpilased teada erinevatest õpistrateegiatest ja -oskustest ning õpivad end analüüsima, juhtima.
Kooli juht peab juhtima kooli kui arenevat ning muutustega kaasas käivat organisatsiooni. Seega, me ei saa tõesti kooli üks-üheselt võrrelda saapavabrikuga, sest õpilased ei ole ju jalanõud, vaid inimesed. Kuid nii nagu tehase juht vastutab kvaliteetse kauba jõudmise eest turule, vastutab koolijuht õpilaste arengu ja potentsiaali avamise eest.
Kahjuks on endiselt koolijuhte, kes ei ole võtnud vastutust leida viise, kuidas anda õpilastele parimat haridust ning seega ka parimat tulevikuväljavaadet.
Peaks leidma võimaluse, kuidas nii omavalitsuse kui ka riiklikul tasandil saaks olla enam koostööd, et välja vahetada need koolijuhid, kes ei soodusta hea õpikeskkonna olemasolu.
Kindlasti ei saa otsuste tegemise kriteerium olla vaid eksamitulemuste pingerida.
Esimese sammuna peab ühiskond teadvustama probleemi. Kuidas on võimalik, et Eestis on koolijuhte, keda selja taga sajatatakse ning süüdistatakse nõrgas juhtimises, kuid mitte midagi ei juhtu?
Teise sammuna võiks koolijuhtidele välja mõelda aasta õpetaja laadse tunnustamissüsteemi. Valitud kool ning koolijuht toodaks teistele eeskujuks ning tunnustusega võiks kaasneda lisaraha kooli eelarvesse. Miks mitte valida aasta enim arenenud kooli või aasta edumeelsemat kooli?
Selleks et õpilased saavutaksid paremaid tulemusi, peab kool neile andma vajalikke tööriistu, õpilaste taga peab olema toetav kodu ning kooli meelestatus peab olema õppijakeskne.
Eilses Postimehes kirjutasid Olev Must ja Maie Kitsing, et koolide eksamipingerida sünnib laste sotsiaalmajandusliku tausta ning konkreetsete koolide direktorite ja õpetajate taseme koosmõjus ehk siis nad peegeldavad mõlemat. Must ja Kitsing leidsid, et kõige hullem stsenaarium laste jaoks on, kui piirkonna nõrgad eeldused ning nõrk direktor kokku satuvad.