«Kui ma olen rääkinud kolm-neli aastat sellest, et Eesti Pank peab olema rohkem avatud, siis ei saa ju sellest ainult rääkida, vaid tuleb ka tegutseda,» kommenteeris Männik panga otsust VEB fondiga seotud kahtlusi uurida.
«Kui ühiskonnas on huvi, kuidas mingisugused dokumendid või protsessid on Eesti Pangas ajalooliselt käinud, ja panga president on otsustanud neid uurida, siis üks osa Eesti Panga avatusest on kohustus informeerida ajakirjandust ja ajakirjanduse kaudu Eesti rahvast, et mis seal kunagi juhtunud on,» lisas ta.
Männiku sõnul ei maksa siiski loota, et Eesti Pank n-ö kogu tõe VEB fondist välja liikunud sadade miljonite kroonide ja muu seonduva kohta välja selgitab. «Eesti Pank ei ole uurimisinstituut või auditi- või revisjoniorganisatsioon. Me ei saa tervet VEB fondi asja oma sülle võtta ja läbi käia,» rääkis Männik.
«Mida meie teeme, on see, et me uurime konkreetseid asju, mis on Eesti Pangaga seotud ja kus ka ajakirjanduses on mingisugused väljaütlemised, et kuidas neid asju Eesti Pangas on aetud,» lisas ta.
Panga nõukogu esimehe nägemuses võiks VEB fondiga seonduvat uurida põhjalikumalt organisatsioonid, mille põhitöö see on.
«Kui seda tahetakse uurida, siis meil on riigikontroll, meil on prokuratuur, meil on ühiskonnas teised organisatsioonid, mis selliste asjadega tegelevad. Me piirdume sellega, et uurime konkreetseid protsesse ja süüdistusi Eesti Panga suunas.»