/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2012/10/08/1362754t1h4316.jpg)
Riigikogu sahtlis ootav seadusemuudatus pidurdab õigusemõistmist riigikogu liikmete üle
Juhtkiri: ülalpool seadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On selgunud, et Eestis võib juba üle aasta olla valitsenud veider olukord, kus riigikogu liikme vastu on äärmiselt keeruline süüdistust esitada, kuna seadustik, mille alusel vajalike süütõendite kogumiseks näiteks saadiku elamise või tema auto läbi otsida saaks, on põhiseadusega vastuolus.
Eile, kui jõuti niikaugele, et saaks Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistust esitama hakata (mõlemale Hannes Rummi kirjavahetuse avalikukstulemisega seonduvalt eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises, ja lisaks Toobalile dokumendi võltsimise asjus), otsustas õiguskantsler Indrek Teder ettepaneku riigikogule tegemata jätta.
Aasta alguses Toobali ja Laasi juures tehtud läbiotsimised olid küll seadust järgides läbi viidud, kuid läinud sügisest kehtima hakanud uus kriminaalmenetluse seadustik Tederi hinnangul põhiseadusega kokku ei sobi. Nimelt ei ole uue seadustiku järgi vaja selleks, et saadiku elamist läbi otsida, riigikogu nõusolekut, vaid kõlbab ka prokuratuuri oma. Põhiseaduse järgi on riigikogu liige puutumatu, ja puutumatust saab ära võtta vaid riigikogu. Kuna aga läbiotsimine on Tederi hinnangul intensiivne sekkumine saadiku eraellu ja kodu puutumatusesse, võib ka seda vaadata kui puutumatusega vastuollu minekut. Seega, leiab Teder, on ilma parlamendi nõusolekuta tehtud läbiotsimistega Toobali ja Laasi saadikupuutumatust põhiseadusvastaselt rikutud.
Probleemi kitsaskohaks ei ole aga mitte Tederi seisukoht, vaid riigikogu märkimisväärne loidus Tederi seisukohale reageerimisel. Oleks paslik meenutada, et õiguskantsler juhtis sellele probleemile tähelepanu juba eelmisel sügisel, kohe pärast uue seadustiku kehtima hakkamist. Kevadel tegi Teder riigikogule ettepaneku seadust muutma hakata, parlament võttis ülesande see põhiseadusega kooskõlla viia. Kuid see on ka kõik. Seaduseparandus pole jutuks olnud ühelgi komisjoni koosolekul, rääkimata sellest, et see oleks riigikogusse lugemisele jõudmas.
Seega on tekkinud veider olukord, kus riigikogu sahtlis ootav seadusemuudatus pidurdab õigusemõistmist riigikogu liikmete üle. Kui mõni rahvasaadik peaks taas rikkuma seadust, saab prokuratuur küll alustada menetlust, kuid ei ole mingeid õiguslikke võimalusi jõuda kahtlustusest kaugemale. Riigikogu ei ole näidanud üles mingit initsiatiivi seaduseparandusega tegelema hakata.
Seda kuni eilseni, mil põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste lubas seaduse sahtlipõhjast üles otsida, kuid millal see arutelule jõuab, ei tea keegi. Küsimus on aga tõsine – sama seadusega on seotud Michali ja Lillo kriminaalasi erakondade rahastamise asjus, kuna ka see puudutab immuniteediküsimust.
Olukorra muudaks selgemaks see, kui õiguskantsler pöörduks riigikohtu poole, et see saaks öelda, kas seadustik on põhiseadusega vastuolus või mitte. See annaks lootust, et riigikogu liikmete karistamatust seisundist ei teki veel mõnes ajaks püsivat olukorda.