Vallo Volke: arstiabi ilma arstideta?

Vallo Volke Foto: Erakogu

Arstiabi on alati olnud valdkond, kus kõik tahaksid sõna sekka öelda. Nii on ka arstide streik vallandanud arvamuste laviini. Kahjuks kipub arutelu sageli rappa minema. Vaatame siis veel kord rahulikult läbi mõned streigi peamised küsimused.

Milline on Eesti arstiabi tänane seis: ravijärjekorrad eriarstiabis on aegade pikimad, kümned tuhanded patsiendid on ilma püsiva perearstita, arstide ja õdede lahkumine süsteemist on järsult kiirenenud. Ühiseks nimetajaks nendes protsessides on rahapuudus arstiabis.

Esiteks. Keskne probleem on arstide lahkumine. See on peamine, mis hetkel meie arstiabi ohustab. Ma ei näe mingit võimalust, kuidas saaks me rahvale head arstiabi pakkuda ilma piisava hulga arstide ja õdedeta. Lahkumisel on kaks poolt – töö vastutusrikkusele mittevastav palk ja liigne töökoormus.

Ajakirjanikud on korduvalt küsinud, milline on tegelikult meie arsti palk. Avalikustagem siis dr Volke palgaleht. Palk on teenitud augustis TÜ kliinikumi sisekliinikus poole koormusega: väljateenitud summa on 602 eurot, see sisaldab öövalve lisatasu 17 eurot, lisatasu meditsiinidoktori kraadi eest 28 eurot ja lisatasu haige kolleegi asendamise eest 5 eurot. Päras­t maksude maksmist jääb netosissetulekuks 453 eurot.

Tagasihoidlikult võin lisada, et ma ei pea häbenema oma teadmisi ja oskusi endokrinoloogia erialal ja saaksin soovi korral probleemideta töökoha maailma parimates ülikoolihaiglates.

Tõde ongi lihtne: paljud Eesti arstid töötavad miinimumpalgale väga lähedase palgamääraga. Seega jääb mulle kergelt arusaamatuks peaminister Ansipi tellitud ja segaste sõnumitega edastatud uuring arstide sissetulekutest – kas peaministri eesmärgiks on teha paremaid otsuseid või paremat propagandat? Poliitikud peaksid siinjuures selgelt välja ütlema, milline on nende plaan peatamaks arstide ja õdede väljavool.

Teiseks. Kas arstide lahkumise peatamise ainus võimalus on maksta neile Soome palka? Kindlasti mitte. Piisab, kui makstav palk vastab oma riigis töö vastutusrikkusele ja varasemale õppeaja pikkusele. Väike palgatõus vähendab lahkumist pisut ja suur palgatõus paneb lahkumise seisma.

Kas Eestis on arsti töö piisavalt väärtustatud? Ilmselt mitte. Võrrelgem siis arstile pakutavat palka meie esimese astme kohtuniku palgaga: praegu on kohtuniku palk 2666 eurot kuus ja vastavalt valitsuse soovile suureneb see uuel aastal 3380 euroni. Rõõmuga kuulaksin meie ministritest kuldsuude (Ansip, Ligi, Pevkur) selgitust, mille poolest täpselt erineb kohtuniku ja arsti ettevalmistuse keerukus ja töö vastutusrikkus?

Kolmandaks. Probleemi võti on tervishoiu rahastamises. Eesti on arenenud riikide hulgas viimasel kohal oma suhtelises rahalises panuses tervishoidu. Meist tagapool on Türgi ja Mehhiko. Väärikas seltskond ühele põhjala riigile? Vaevalt.

Seetõttu peavadki meie riiki juhtivad poliitikud nüüd ja kohe tegema otsuse, kas nad soovivad Eesti rahvale pakkuda kättesaadavat ja head arstiabi. Käimasoleva streigi lahendamise võti on poliitikute käes. Aeg on teha otsuseid, mis aastaid tegemist ootavad.