Lauristin: Eestis on kui Prantsuse revolutsiooni eelne seisund

Marju Lauristin. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Sotsioloog Marju Lauristin ütles täna värske poliitikakogumiku esitlusel, et Eestis on justkui Prantsuse revolutsiooni eelne seis, kus ärksa vaimuga inimesed tunnevad, et neid valitsevad mitteärksad.

«Meid võib viia tardumusest välja see, et järjest enam on inimesi, kes tegutsevad ärksa vaimuga oma ümbruses ja tunnevad, et  – see tuletab meelde Prantsuse revolutsiooni – neil ei ole väljapääsu reaalselt ühiskonnas millegi muutmiseks,» rääkis Lauristin kogumiku «Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011» esitlusel.

«Kui sa räägid patsiga poistega, noorte firmajuhtidega, arstidega või kellega tahes, (siis kurdavad nad, et – toim) me arutasime seda ja teist, aga keegi ei kuule. Meil ei ole võimalust seda kusagil teoks teha, mida peame selles ühiskonnas õigeks,» kirjeldas Lauristin olukorda.

«Kui see ärgas vaim tunneb järjest enam, et teda valitseb mitteärgas vaim, siis siit võib tekkida teatud energia. Aga siis tekib ka küsimus, et kuidas see energia saab endale selllise väljapääsu, et ühiskond ei lagune, vaid demokraatia areneb edasi.»

Lauristin tunnistas, et on isegi mõnikord mõelnud, et Eesti valimissüsteemi tuleb muuta.

«Raputus saab tulla ka nii, et me raputame seda kasti korra nii, et seal peab hakkama muutusi toimuma. Et need samad ärksad hääled, kes praegu ei näe mõtet ega võimalust, hakkaksid tundma, et kuskil on jälle lõõrid lahti ja uksed paokil.»

Näiteks saaks muuta valimissüsteemi majoritaarseks või siis anda kodanikeühendustele õigus valimistel parteidega konkureerida, pakkus Lauristin võimalikke mõttesuundi. Ta ütles, et valimissüsteemi ei pea muutma kohe, küll aga võiks selle üle arutleda. «Midagi peab tegama, et aken läheks lahti.»

Täna rahvusraamatukogus artiklikogumiku «Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011» esitlusel peetud paneeldiskussioonis osalesid Marju Lauristin, Ahto Lobjakas, Mati Heidmets ja Annika Uudelepp.