Juhtkiri: äri, usk ja vastutus
30. juuli 2012, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järelevalve ravimiuuringute üle peab olema täpne ja põhjalik.
Mullu mõisteti Valga haigla ülemarst Andres Sell kohtus süüdi seoses ühe narkoosiravimi ebaseaduslike inimuuringutega. Süüdistuse järgi ei olnud uuringu tegijatel ravimiameti luba ega patsientide nõusolekut.
Selliga koostööd teinud nimekas arst, inimuuringute eetikakomitee eksjuht Lembit Allikmets mõisteti aga süüdi dokumendi võltsimises, kuna ta koostas ja allkirjastas loa, mis aitas ebaseadusliku uuringu näiliselt seadustada.
Ravimiamet on oma asepeadirektori Alar Irsi suu läbi nimetanud juhtumit kogu Eesti tervishoiusüsteemi ja arstiteadlaste maine rängaks rikkumiseks. Kuid samas kinnituseks, et patsientide kaitse mehhanismid töötavad. Eriti just viimane aspekt teeb kõnealuse kohtupretsedendi erakordselt oluliseks.
Ravimiäris liiguvad astronoomilised summad ja lihtne inimene jääb üsna kaitsetusse seisu. Meditsiin ja farmaatsia on ülikeerukad ning samal ajal kiiresti arenevad valdkonnad rohkete niššidega, kus ka ühel äärealal asjatundja ei pruugi suurt teada teisest servast.
Patsiendil, kes oma tervisemurega arsti poole pöördub, jääb üle vaid tohtrit usaldada. Internetist teavet koguda ja arvatavate sümptomite järgi iseendale diagnoosi panna pole ju kuigi mõistlik tegevus.
Kuid seal, kus mängus usk ja lootus, leidub alati neid, kes valmis kergeusklikkust kuritarvitama. Süüdlased pole kahjuks ainult kõikvõimalikud šarlatanid ja kasutute mikstuuride müüjad, vaid ahvatlustele alluvad ka legaalsete ravimite tootjad.
Viimased peavad läbi viima aeganõudvaid ja kalleid uuringuid, kuid raha tahab teenimist. Ja uuringutulemusi võib teoreetiliselt ühele või teisele poole käänata. Just seepärast on kontroll ravimiuuringute üle tähtis ning järelevalves tuleb olla punktuaalselt täpne.
Uuringud tähendavad vastutust. Eksimuste korral tuleb seista silmitsi tagasilöögiga palju laiemas mõttes – võidakse saagida oksa, millel ise istutakse, või langetada koguni puu. Lähiaja näide on seotud vaktsiinidega.
Seagripivaktsiiniga Pandemrix seostatud narkolepsiajuhtumite sagenemine Põhjamaades tõi kaasa vaktsiinivastaste võiduhüüdeid. Need hüüded kõlavad paraku oma lapse vaktsineerimise üle otsustava vanema kõrvus tihtipeale valjemini kui meditsiinilooline tõsiasi, et paljud sajandite eest massiliselt ohvreid nõudnud haigused on just tänu vaktsiinidele sama hästi kui võidetud.
Raha ja teaduse komplitseeritud vahekord jääb ravimiturgu ilmselt alati iseloomustama. Üks ei saa teiseta. Meie tarbijatena võiksime aga meeles pidada, et mingeid universaalseid preparaate pole olemas, kuigi mõne samuti apteegis müüdava toidulisandi reklaami järgi võib nii tunduda.
Soovitust tervislikult ja mitmekesiselt toituda ning värskes õhus liikuda võib seevastu alati tõsiselt võtta.