Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arvamus

:

Ristküsitlus sooneutraalsusest: TLÜ teadlased versus väitlusselts

Väidet, et lapsi peaks kasvatama sooneutraalselt, kaitsvad Tallinna Ülikooli teadlased Kadri Aavik ja Triin Roosalu peavad tänase online-väitluse teises osas vastama kiirelt ja konkreetselt oponendi teravatele küsimustele. Samasuguse risttule all on ka teine osapool ehk Kerttu Mäger ja Liisa Loog Eesti Väitlusseltsist.

Ristküsitluse lõpus küsime mõlemalt poolelt ka paar paremat lugejate küsimust. Sellele järgnevas väitluse 3. etapis esitavad mõlemad osapooled kokkuvõtvad lõppsõnad. Küsitlus on interaktiivne ehk artikkel täieneb ligi pooleteise tunni jooksul iga paari minuti tagant!

Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest

Avaldatud: 25. aprill 2012 Kell 12:07
VÄITLUSSELTS: Väidate, et binaarses soosüsteemis jaotatakse inimesed kahte gruppi ega nähta nende sees variatiivsust. Kuidas propageerime variatiivsust, kui me asendame kahe grupi propageerimise sooneutraalsuse propageerimisega ehk kunstlikult ingoreerime bioloogilisi erinevusi ning kohtleme kõiki lapsi kui üht gruppi?
AAVIK JA ROOSALU: Sooneutraalne kasvatus lubab liigitada lapsi enamatel alustel kui kaheks ja võtta arvesse individuaalseid erinevusi. Väidame, et sooerinevustest olulisemad on ise valitud identiteedi alused – näiteks huvidepõhised, elustiilist või subkultuurist lähtuvad. Sootundlik kasvatus ei ignoreeri bioloogilisi erinevusi, kuid ei rõhuta neid liigituse alusena. Praegu tõlgendatakse üht ja sama käitumist erinevalt, vastavalt sellele, kas tegu on tüdruku või poisiga, kuid hinnangute aluseks peaks olema tegevuse sisu.
VÄITLUSSELTS: Miks ei või lapsi kasvatada tolerantseteks ja vabalt valikuid langetavateks indiviidideks ilma sooneutraalse lähenemiseta, nagu valdavalt Põhjamaades kui tolerantsetes ja võrdõiguslikes ühiskondades siiamaani tehtud on?
AAVIK JA ROOSALU: Põhjamaades on, vastupidi, juba aastaid püütud sootraditsioonilist kasvatust problematiseerida ja soorolle avardada. Sellest annab tunnistust kas või isade lapsepuhkusele jäämise toetamine ja meeste suurem osalemine laste kasvatamisel. Rootsis on selle tulemusel ühelt poolt EL keskmisest kõrgem paindlikkus – rohkem vabaabielusid ja abieluvälised sünde – kuid teisalt EL keskmisest kõrgem sündimus, vähem üksikvanemaid ja see, et kaks kolmandikku teismelistest elab koos mõlema bioloogilise vanemaga. Seega soorollide paindlikumaks muutumine on andnud inimestele võimalusi ka traditsiooniliseks enesemääratluseks. Sootraditsiooniline lähenemine võiks olla samamoodi üks valik, kuid praegu on see meie kontekstis ainuke ja kannatavad need, kes eelistaksid lapsi kasvatada sootundlikumalt.
AAVIK JA ROOSALU: Jutus «X: A Fabulous Child's Story» tuuakse välja, et bioloogilise soo küsimused muutuvad aktuaalseks alles suguküpsuse saabudes ja seepärast ei ole ka põhjendatud väikelaste sugu arvestav kasvatus. Siit küsimus: miks on juba väikese lapse puhul just traditsioonilise mehelikkuse-naiselikkuse rõhutamine oluline?
VÄITLUSSELTS: Me ei nõustu sellega, et bioloogilise soo küsimused muutuvad aktuaalseks vaid suguküpsuse saabudes. Juba looteeast saati on poiste ja tüdrukute areng erinev hormoonide tõttu. Inimese areng on orgaaniline protsess ning see, et bioloogilised erinevused meeste ja naiste vahel avalduvad eriti drastiliselt just teismeeas, ei tähenda, et need oleksid aktuaalsed vaid sel perioodil. TLÜ psühholoogia instituudi teadur Kati Aus kirjutab et, lapsed valivad juba väga varases eas endale pigem samasoolisi mängukaaslasi lihtsalt seepärast, et eelistavad samatüübilisi mänge. Me ei ole väitnud, et traditsioonilist mehelikkust-naiselikkust tuleks eraldi rõhutada, kuid me ei poolda sooneutraalsust, mille alusel tuleks laste bioloogilisi suundumusi kunstlikult alla suruda.
AAVIK JA ROOSALU: Sootundliku kasvatuse puhul osalevad laste kasvatamisel naistega võrdväärselt mehed. Soopõhises kasvatuses on põhiroll emal ning lapsehoidjad ja õpetajad on naised. Kui lapsed puutuvad mehelikkusega kokku ainult kaudselt (nt meedia vahendusel, kus neid esitatakse just äärmuslikult soostereotüüpselt), kuidas see soodustab poiste ja tüdrukute igakülgset arengut ja annab piisavalt valikuid enese määratlemiseks?
VÄITLUSSELTS: Ka lapse sugu arvestav kasvatamine ei välista meeste osalemist kasvatusprotsessis. Osas ühiskondades, nagu Põhjamaad, osalevad mehed laste kasvatusprotsessis laialdasemalt, osas vähem laialdaselt. Põhjus, miks meie ühiskonnas mehed nii palju ei osale, ei ole sooneutraalse kasvatuse puudumine, vaid üldine ühiskondlik arvamus, mida tuleks muuta teiste meetoditega.
VÄITLUSSELTS: Kas nõustute, et lisaks bioloogiliste gruppide sees olevale variatiivsusele eksisteervad erinevused nende bioloogiliste gruppide vahel?
AAVIK JA ROOSALU: Esiteks tahame problematiseerida bioloogiliste gruppide mõistet. Arvatavasti peavad oponendid silmas eelkõige heteronormatiivsetele traditsioonilistele soorollidele vastavaid naisi ja mehi kui kaht bioloogilist gruppi. Oleme veendunud, et bioloogilised erinevused mis iganes gruppide vahel ei tohiks saada aluseks sotsiaalsetele erinevustele, eriti aga sotsiaalsele ebavõrdsusele ühiskonnas.
VÄITLUSSELTS: Palun selgitage, kuidas saab piiramisel ja keeldudel põhinev kasvatus, nagu teie poolt viidatud Xi, Popi ning Baby Stormi puhul rakendati, tagada selle, et inimene saab vabalt ja sõltumatult teha oma valikud enda soolise ja seksuaalse identiteedi, hobide, elukutse jms faktorite osas?
AAVIK JA ROOSALU: Oleme seisukohal, et meie oponendid eksivad, väites, et toodud näidetes rakendati piiramisel ja keeldudel põhinevat kasvatust rohkem kui sootraditsioonilises kasvatuses. Vastupidi, pigem tuuakse nt Xi puhul ju selgelt välja, et soositi tema tegelemist erinevate hobide ja huvialadega, ületades seejuures vajadusel ka soostereotüüpe. Piiranguks osutuvad siin eelkõige ühiskondlikud institutsioonid, mis ei ole valmis soostereotüüpe ületavaks või sooneutraalseks käitumiseks. Kõigis toodud näidetes tuleb vanematel veenda kooli ja üldsust, et laps saaks valikuid teha ja neid tunnustataks. Samas viitab see ka sellele, et vanematel on binaarse soosüsteemiga ühiskonnas keeruline teha oma valikuid.
AAVIK JA ROOSALU: Viitate sugudevahelistele bioloogilistele erinevustele. 1970ndatel viidati naiste ja meeste bioloogilistele erinevustele, väites, et naised ei sobi pilootideks, kuna nende igakuine menstruaaltsükkel muudab nad ebastabiilseks ning seetõttu selle töö jaoks ebasobivaks. Paljudes kultuurides ning eri ajaetappidel tähendab meheks ja naiseks olemine erinevaid asju. Kas see ei viita sugudevaheliste bioloogiliste erinevuste suurel määral sotsiaalsele konstrueeritusele?
VÄITLUSSELTS: Me ei väida, et teaduslikult oleks kuidagi tõestatud naiste sobimatus mingiteks tegevusteks ning see on väga kahetsusväärne, et selliseid argumente on ajaloos kasutatud. Oleme nõus, et meheks ja naiseks olemine on eri ajaetappidel tähendanud erinevaid asju, kuid läbi aegade on poisid ja tüdrukud läbi teinud sarnase bioloogilise arengu, milles kasvatus mängib vähemolulist rolli. Ei saa ignoreerida seoseid väikelaste bioloogilise soo ja käitumuse vahel - et uuringute kohaselt eelistavad tüdrukud sotsiaalsemaid mänge, poisid aktiivsemaid.
AAVIK JA ROOSALU: Väidate, et traditsioonilise kasvatuse tulemusena teevad inimesed vabasid valikuid. Samas problematiseerite ka ise soolist ebavõrdsust. Kuidas seletate, et nn vabade valikute tulemusena on Eesti tööturg Euroopa Liidus kõige rohkem sooliselt segregeeritud ning naised ei jõua vaatamata oma kõrgele haridustasemele (meestega võrreldes) tippu (valitsuses on hetkel vaid üks naine)?
VÄITLUSSELTS: Me ei väida, et hetkel on Eesti ühiskonnas kõik hästi ning inimesed saavad vabalt ja ilma ühiskondliku halvakspanuta oma valikuid teha. Kuid väidame, et probleem ei tulene sooneutraalse kasvatuse puudumisest, vaid üldisest ühiskondliku empaatiavõime vähesusest ja teadlikkuse puudumisest. Seega leiame, et tolerantsuse propageerimine oleks lihtsam, kiirem ning praktilisem viis, kuidas täna eksisteerivat soolist ebavõrdsust vähendada selle asemel, et juurutada ekstreemset sooneutraalsust, millel puudub igasugune tõestatud kasu.
VÄITLUSSELTS: Miks nii radikaalset lahendust nagu sooneutraalne kasvatamine ei ole üheski ühiskonnas laiemalt kasutusele võetud ning miks sobiks selline lahendus Eesti konteksti?
AAVIK JA ROOSALU: Sootundlikku kasvatust on laialdaselt rakendatud nt USAs, samuti Põhjamaades. See ei ole veel valdav, sest binaarsel soosüsteemil põhinevad institutsioonid muutuvad aeglaselt, ehkki järjekindlalt, sedamööda, mida teadlikumaks nendest küsimustest saadakse. Samas on iseennast taastootvate institutsioonide muutumise eelduseks sotsiaalne innovatsioon. Eestis on sooline ebavõrdsus teiste EL riikidega võrreldes eriti kõrge ja seepärast tuleks kaaluda ka selliseid lahendusi valitsevate hoiakute muutmiseks.
VÄITLUSSELTS: Väidate, et kui kõik sotsialiseerumisagendid lähtuksid sooneutraalsusest, kasvaks ühiskonnas tolerantsus. Meile jääb arusaamatuks, miks peab tolerantse ühiskonna tekkimise lähtepunktiks olema just sooneutraalne kasvatus?
AAVIK JA ROOSALU: Rangelt kaheks jaotamise eesmärk on tuua nähtavale erisusi ja vähendada sallivust nende suhtes, kes ei vasta nende kategooriate raames kehtestatud normidele. Sugu on üks peamisi liigitamise aluseid. Sootundlikud pedagoogikad arendavad ka laiemalt kriitilisust ühiskonnas valitsevate normide suhtes.
AAVIK JA ROOSALU: Väidate, et põhjus, miks Eesti mehed osalevad võrreldes Põhjamaade meestega vähem laste kasvatamises, ei ole seotud sootundliku kasvatusega, vaid tegemist on üldise ühiskondliku arvamusega, mida tuleks muuta teiste meetoditega. Miks ja milliste meetoditega?
VÄITLUSSELTS: Ka need samad Põhjamaad, mida välja olete toonud, ei ole aktiivselt tegelenud sooneutraalse kasvatusega. Väga headeks näideteks järk-järgulisest arengust tolerantsuse ja võrdsuse suurendamiseks on need protsessid, millest juba eelnevalt rääkisite, nagu isade lapsepuhkusele jäämise toetamine; see, et eksisteerib rohkem vabaabielusid; lisaks võib tuua seadusandlikul tasandil samasooliste isikute partnerluse legaliseerimise, meedias teemade avatud käsitlemise, kodanikualgatuse soosimise ja palju muud.
AAVIK JA ROOSALU: Väidate, et ühiskonnas on vaja suurendada üldist tolerantsust. Kuidas sootraditsiooniline kasvatus suurendab ühiskonnas tolerantsust?
VÄITLUSSELTS: Traditsiooniline kasvatus ei suurenda iseenesest ja üksinda tolerantsust, küll aga võimaldab, vastupidiselt sooneutraalsele kasvatusele, paindlikult tutvustada ühiskonnas ning noorte seas variatsiooni, mis eksisteerib nii sugude sees kui ka nende vahel. Sooneutraalse lähenemise korral me ei tegeleks suure osaga variatsioonist ja ignoreeriks seda.
LUGEJA: Kui pikajaline on kogemus sooneutraalse kasvatusega teistes riikides? Kas on juba näiteid selliste laste edasise käekäigu kohta vanemas eas?
AAVIK JA ROOSALU: Tegelikult on sootundlikkust mahtunud erinevatesse hariduskontekstidesse, enamasti alternatiivpedagoogikate all, juba kümneid aastaid. Sooneutraalse kasvatuse põhimõtted on olnud aluseks nt Montessori pedagoogikale, mida on rakendatud üle saja aasta. Niisiis tekib küsimus, kes on «sellised lapsed». Võib aga oletada, et just «sellised lapsed», kes on saanud osa sootundlikust ja nn feministlikust pedagoogikast, ongi ilmselt kujundanud praeguseid ühiskondi sooteadlikumateks, ja Rootsi ning teiste Põhjamaade kogemusele tuginedes võib väita, et ka sooliselt võrdõiguslikumaks. Ometi arvatakse sealgi, et «klaas on pooltühi, mitte pooltäis».
LUGEJA: Kas sooneutraalne kasvatus on võimalik ainult kuni puberteedini või ka pärast seda, kui «hormoonid möllama hakkavad» ja tekivad tugevad tunded vastassoost isikute suhtes?

AAVIK JA ROOSALU: Sooneutraalse kasvatuse üks võte on julgustada tüdrukuid tegelema traditsiooniliselt poistele omaseks peetud aladega ja vastupidi, mida sobib kindlasti jätkata ka hiljem. Eesmärgiks on hoiduda sildistamisest ja suurendada tolerantsust. Lisaks on tähtis, et sooneutraalse kasvatusega suunatakse lapsi/noori esitama küsimusi selle kohta, mida peame normaalseks, ning märkama igat liiki ebavõrdsust, sealhulgas soolist. Rõhutame, et sugu ei ole inimeste kogemuste kujunemisel ainukeseks ning määravaks tunnuseks, vaid oluline on sookategooria ristumine teiste tunnustega, näiteks vanus, rahvus, haridustase, sotsiaalmajanduslik olukord jne. Eesmärgiks ongi just sotsiaalselt konstrueeritud ebavõrdsuse märkamine ja selle vastu astumine. Kas või lapsevanemana.

Seejuures mitte kõigil inimestel ei teki tundeid vastassoost isikute suhtes, järelikult on traditsiooniline heteronormatiivne kasvatus ka selles mõttes problemaatiline.

LUGEJA: TLÜ doktorant Kati Aus kirjutab juba varemviidatud artiklis, et soospetsiifilised käitumisviisid pannakse paika prenataalselt. Eeldades, et teatavad bioloogilised arengustaadiumid jõuavad poistel ja tüdrukutel kätte erineval ajal ja erinevas vormis (loomulikult koos individuaalsete erinevustega), kas siis sooneutraalne lähenemine võtab neid erisusi arvesse ja sellest tulenevalt siis ikkagi päris sooneutraalne ei ole?
AAVIK JA ROOSALU: See, kuidas on teaduses käsitletud bioloogilise sooga seonduvat, sh munarakku ja seemnerakku, on juba ise mõjutatud ühiskonnas kehtivatest soonormidest ja binaarsest soosüsteemist. Anne Fausto-Sterling räägib oma raamatutes (1992, 2000), kuidas bioloogiliste erinevuste käsitlus on mõjutatud sellest, mida ühiskonnas peetakse naistele ja meestele omaseks, ja sotsiaalsest soost. Seega me ei ole päris nõus selle eeldusega kui universaalsega: bioloogilistele erinevustele annab tähenduse valitsev soosüsteem. Sootundlik kasvatus püüab tõepoolest arvestada ka lapse neid eripärasid, mis seostuvad tema bioloogiaga, kuid eesmärgiks on siiski neutraliseerida selliste bioloogiliste erinevuste tähtsust sotsiaalse eristamise ja eriti hierarhia alusena.
LUGEJA: Ütlete, et kui sooneutraalselt kasvanud lapsed suureks saavad, siis seisavad nad ikkagi silmitsi soostereotüüpse maailmaga, mis takistab neil ennast stereotüübivälisel alal teostada. Aga kas stereotüüpide järgimine ei ole paljuski kinni ka just individuaalsel tasandil ehk naise tippjuhiks saamist ei raskenda niivõrd ühiskonna ootused, vaid see, et naise enda arengu ja hariduse käigus on ta sellise stereotüüpse suhtumise ka ise omaks võtnud ning seetõttu ei pea end tippjuhiks sobivaks?
VÄITLUSSELTS: Leiame, et on mitmeid põhjuseid, miks täna saavad naised vähem palka ja on meestega võrreldes sageli madalamatel töökohtadel ning ainult üks neist on vanematelt ja koolidest saadud otsene kasvatuslik erinevus. Lisaks sellele mõjutab meid ja meie valikuid oluliselt meediaruum, õigusruum, poliitine kultuur jne, mille kõigi reformimiseks on vaja teha järk-järgulist tööd ning millega sooneutraalne kasvatamine ei tegele. Vaid kompleksse lähenemise korral saame muutuse nii indiviidi kui ühiskonna tasandil laiemalt.

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
tragöödia ukrainas
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Välisuudised
Arvamus
Kultuur
VIIMASED GALERIID
Arhiiv