Juhtkiri: parteilised töökohad kui mäng demokraatiaga

Majandussurutise aastail eelmise kümnendi lõpus tavatsesid Tallinna juhid linnaeelarvete kohta kasutada verbi «hoolima».

Linnavalitsejate empaatiaavaldus on ju õilis, ent – kõlab mõnevõrra orwellilikult – ainsa võimuerakonna hoolitsus just iseenda eest näib seejuures olevat eriti suur.

Kui kõikvõimalikele lepingutele, millega linnavolinikele on teenistust pakutud, lisada veel linna äriühingute ja sihtasutuste nõukogud, võib üsna üheselt järeldada, et Keskerakonna juhitav pealinn on oma liikmetest volinikud lihtsalt tööle võtnud.

Muist lepinguid kuulub aga sõna otseses mõttes kurioosumite valdkonda, näiteks käsundusleping vaatlejatööks keeleinspektsiooni inspekteerimisel Tallinna haridusasutustes. Lisaks olukorra absurdsusele kannab selline «vaatlemine» poliitilist sõnumit usaldamatusest ja isegi vaenust Eesti riigi vastu. Mis järgmiseks, kas politsei töö vaatlemine?

Tegevuse siht on selge ja ka JOKK tõenäoliselt ilmne, ent demokraatia seisukohalt on asi enam kui kahtlane, muu hulgas korruptsiooniriski hõnguga. Samas pole siin paraku midagi üllatavat: Tallinnas on võimumonopoli ajajärgul teatud põhimõtted sügavalt sassi läinud, millest annavad tunnistust üha uued kohtuasjad.

Samas on Tallinna volikogu esimehel õigus öelda, et «teised teevad ju ka». Probleem ei piirdu tõesti pealinna (ja kindlasti veel mõnegi teise kohaliku omavalitsuse) esinduskoguga. Nimelt pole aastatepikkused vaidlused karvavõrdki paigalt nihutanud küsimust riigikogu liikmete kuulumisest riigi äriühingute nõukogudesse. Õiguskantslerid on pidanud seda põhiseadusevastaseks, kuid arutelud on liiva jooksnud.

See oli muide just riigikogu Keskerakonna fraktsioon, kes 2009. aastal andis menetlusse seaduseelnõu, millega sooviti laiendada riigikogu liikmele seadusega kehtestatud keeldu olla riigi äriühingu või sihtasutuse juht ka nõukogudele. Valitsuse eestvõttel menetleti aga samal ajal eelnõu, mis seda lubanuks. Eelnõu seletuskiri nimetas riigi osalusega äriühingu nõukogus tegutsemist «riigikogu liikme lisafunktsiooniks, mis aitab tal paremini täita tema põhifunktsiooni».

Mõlemad eelnõud langesid menetlusest välja seoses riigikogu koosseisu töö lõppemisega.

Valitsuskoalitsiooni üks pool IRL pole riigi äriühingute nõukogudesse riigikogu liikmeid nimetanud, küll aga parlamendiväliseid erakonnakaaslasi. Reformierakond on pooldanud aga põhimõtet, et riigil peab säilima kontroll äriühinguis toimuva üle – et avalik huvi oleks neis ikka tagatud.

Kokkuvõttes: sedalaadi küsimused tuleks siiski seaduse tasandil üheselt ja läbipaistvalt lahendada. Vastasel korral varitseb oht, et esindusdemokraatiast saab ühel halval päeval selle imitatsioon.