Reformierakond PR-nõust: oleme avatud ega karda raskeid otsuseid

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Kukk
Martin Kukk Foto: Rain Hansen

Kui eile küsis Postimehe arvamusportaal PR-ekspertidelt soovitusi, mida võiks erinevad erakonnad edu hoidmiseks või kasvatamiseks teha, siis täna pärime, kas parteid on kriitikaga nõus ning kavatsevad mõne pakutud idee ka ellu viia. Järgnevalt vastab Reformierakonna peasekretär Martin Kukk.

Meenutuseks, suhtekorralduseksperdid leidsid, et Reformierakond on käitunud justkui nad oleksid ühiskonnaga opositsioonis - ühiskonnas kerkivad küsimused või hirmud naerdi maha kui naeruväärsed. Lisaks soovitati Reformierakonnal algatada järgmisel aastal pärast kohalikke valimisi jõuline haldusreform. Osa eksperte leidis, et peaminister Andrus Ansipi eelmise aasta lõpu jutt väsimusest oli viga, teised aga, et sama taandumisest teatamise kõne andis just hingamisruumi.

MARTIN KUKK: Reformierakond on alati olnud avatud uutele ideedele ja inimestele. Oleme püüdnud kuulata võimalikult paljude arvamusi ja soovitusi, just seeläbi koostasime ka oma erakonna programmi 2011. aasta riigikogu valimisteks, millele andis suurim osa eestlastest vaid aasta tagasi mandaadi.

Kahtlemata kerkib ka valimiste vahelisel ajal ühiskonnas erinevaid teemasid, mis lähevad paljudele korda ning nendega tuleb aktiivselt tegeleda. Oleme lähtunud ja lähtume ka edaspidi sellest, et riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks.

Oleme tänulikud mitte ainult oma toetajatele, vaid kõigile Eesti inimestele, kes on mõistvalt suhtunud nendesse sammudesse, mis on aidanud riigi edukalt majanduskriisist välja tüürida. Nüüd aga ootavad Eesti inimesed meilt järgmisi samme, mis Reformierakonna jaoks tähendavad eelkõige pingutusi selle nimel, et inimeste elatustase tõuseks Euroopa tasemele.

Mõnedeks järgmisena kavandatud sammudeks on selle aasta aprillist kehtima hakkav pensionitõus – see tähendab keskmiselt 160 eurot aastas rohkem igale pensionärile. Samuti töötuskindlustusmakse alandamine 4,2-lt 3,0 protsendini 2013. aastast, mis jätab perele, kus kaks inimest teenib keskmist palka, aastas raha rohkem kätte umbes 160 eurot.

Reformierakonnas ei ole kunagi tööd tehtud ainult selle nimel, et homses lehes oleks tehtu kohta ilusam pilt või pealkiri. Meie eesmärgiks on alati olnud sisuliste asjadega tegelemine ning näeme koos kõigi Eesti inimestega vaeva selle nimel, et meil kõigil oleks Eestis parem elada.

KOMMENTEERITUD IDEED

Martin Kukk kommenteeris järgnevaid ideid:

2. Milliste nippidega tõsta seemneskandaalist ja miitingutest-streikidest räsida saanud Reformierakond taas Eesti armastatuimaks?

MAREK REINAAS: Reformierakonna langus on paratamatu ja oma väsimusest rääkimine üks suuremaid PR-vigu, mida viimasel ajal läbi lastud. Naljaga pooleks võib ju öelda, et Tallinnas on veel mõned ausambad, mida saaks ühest kohast teise liigutada, aga see ei pruugi aidata. Tuleb viisakalt oma aeg lõpuni valitseda, tarmukalt reformida ja eks pärast ole näha, mis saama hakkab. Kui õieti kabetada, siis ülejärgmised valimised on jälle nende kord.

ILONA LEIB: Peaminister Andrus Ansip on selle geniaalse nõu kas ise või kellegi abiga juba realiseerinud. Vabariigi aastapäeva eelõhtul tehtud avaldus sellest, et tema ei ole järgmise valitsuse moodustaja, andis erakonnale kõvasti hingamisruumi. Prognoositult läks meedia fookus suuresti Ansipi järglase otsingule ning esile tõsteti mitu nooremat erakonna juhtfiguuri, kes mõjuvad värske ja inimlikuna ning oleksidki Reformierakonnale järgneva poliitilise suuna arvestatavateks lahendusteks.

Erakonna toetatavuse huvides tuleks praegust arrogantset joont vältida. Reformierakonna juhtivpoliitikutel tasuks tegutseda ja väljenduda viisil, mis lubaks järeldada, et nad mõistavad, et nad on terve Eesti valitsus, mitte vaid Reformierakonna valijate oma. Valimistel teistele poliitilistele jõududele hääle andnuid ei tohiks kohelda kui sõjas kaotanute poolel olnuid, vaid kui ühiskonna liikmeid, kellel oli mõni teine eelistus.

MARI-LIIS JAKOBSON: Osalege ühiskondlikes debattides konstruktiivsemalt. Vahepeal tekkis tunne, justkui oleks Reformierakonnast saanud opositsioonierakond, ühiskonna opositsioon, mis laidab ühiskonnas kerkivad küsimused või hirmud maha kui naeruväärsed. Võib-olla oleks praegusel hetkel viljakam ja riigimehelikum katsetada n-ö suure koalitsiooni taktikat?

Teine aspekt on muidugi see, et «aeg parandab kõik haavad». Valitsuses olles tuleb teinekord langetada ka ebapopulaarseid otsuseid. Ning iseenesest on see loomulik, et erakonna reiting langeb esimese valitsemisaasta järel - nii on aega järgmiste valimiste eel taas populaarsust koguda.

IVO RULL: Andrus Ansipi õigel hetkel tagasiastumine ning uue liidri juhtimisel paari sisulise reformi algatamine oleksid Reformierakonna populaarsusele kõvasti toeks. Nii maineliselt kui poliitikuvilumuselt sobiks oravate uueks juhiks enim vast Urmas Paet. Niipea kui kohalikud valimised on järgmisel sügisel läbi, oleks Reformierakonnal parim aeg algatada jõuline haldusreform.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles