Eesti keelenõukogu esimehe ning Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professori Birute Klaas-Langi hinnangul kipuvad tudengid nii rääkides kui kirjutades argumentide asemel õppejõude sõnavahuga üle kallama.
Birute Klaas: ootaks tundengitelt sõnavahu asemel argumente
Ükskõik, kas tegemist on suulise või kirjaliku eneseväljendusega, on esmajoones vaja sisu ja oma väidete selget formuleerimisoskust. Üliõpilasi kuulates või nende kirjatükke lugedes ootaks sõnavahu asemel argumente. Vahutamise lapsehaigus ei lähe paraku koolipingist pääsemisega üle.
Ülikoolis on valdavalt kirjalikud eksamid-arvestused. Ja vägagi sageli sooritatakse neid eksameid hoopis ristikeste tõmbamisega testidesse. Oli aeg, kus kolm risti tähistas allkirja. Tõesti, tõesti, ristikesi osakavad meie üliõpilased ka tänapäeval tõmmata. Argumenteeritud eneseväljenduseni on sealt pikk tee käia.
President Toomas Hendrik Ilves soovitas eile Rahvusraamatukogus emakeelepäeva konverentsil esinedes gümnaasiumidel ja kõrgkoolidel nõuda õpilastelt ja tudengitelt senisest rohkem kirjalikke töid, sest nii õpiksid noored oma mõtteid süsteemselt kirja panema. Lisaks leidis president, et noored võiks õpetada kiiremini kirjutama, võttes appi näiteks spetsiaalsed tarkvaraprogrammid.