Liiklussurma eest aitavad pageda noorelt omandatud teadmised
Juhtkiri: võidujooks surmaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalavahetusel šokeeris paljusid inimesi traagiline õnnetus Tartu maanteel, kus ühe auto kõrvalekaldumine oma sõidurajalt põhjustas laupkokkupõrke, nelja noore inimese surma ja teiste rasked vigastused. Kuna avarii tagajärjed olid äärmiselt traagilised, tekkis paljudel inimestel küsimus – kas tõesti ei päästa inimesi ka see, kui nad on autos liikluseeskirja järgides turvavööga kinnitatud?
On ju paljud liikluskampaaniad inimestele sisendanud, et turvavöö päästab elu. Aga reaalsus näitas muud. Me ei tea praegu veel, mis oli täpselt tagaistmel istunute surma põhjuseks, kuid seekord läks ühes autos paremini hoopis esiistmetel istujatel, kelle päästsid lisaks kinnitatud turvavöödele ka töökorras turvapadjad.
Nii mõnigi «elutark» võis nüüd väita, et näete, ei aita see turvavöö midagi, murrab hoopis inimese kaela, kui ta turvavööga istme küljes kinni on. Tänapäeva inimesed pole harjunud ju sõltuma füüsikaseadustest, vaid usuvad pigem reklaame. Vähesed teavad, et inimkeha omandab kokkupõrke hetkel massi, mis ületab tavalise kümneid kordi. See tähendab, et sel hetkel, kui auto ootamatult peatub, paiskute te inertsi tõttu edasi sama massiga, mis on tavaliselt teie autol, ning kui te pole turvavööga kinnitatud, tapate nii enda kui enese ees istuja. Nii võib täiesti kindlalt väita, et kaks hukkunud koolitüdrukut päästsid tänu turvavöö kasutamisele tegelikult oma vanemate elu.
Politseinikud, arstid ja koolitajad teavad, et turvavarustuse kasutamisel ei ole oluline mitte ainult seaduse täitmine, vaid ka see, et seda õigesti tehtaks. Kui paljud inimesed aga teavad, kuidas kinnitada õigesti ja ohutult selline esmapilgul lihtne asi nagu turvavöö? Enamikus autokoolides õpetatakse küll, kuidas hoida rooli, et see peost lahti ei läheks, kuid mitte seda, kuidas sättida ohutuks iste ja peatoed või pingutada turvavööd.
Inimesed, kes on need oskused omandanud ohutu sõidu koolitustel täiendusõppe korras, imestavad, miks ei õpetata seda juba autokoolis. Aga miks alles autokoolis? Ei õpi ju keegi alles täiskasvanuna autokooli minnes kaasreisijaks. Tegelikult peaks juba 1. klassis algav liiklusõpe, mis esialgu koolitab last õiges kohas üle tänava minema ja tähelepanelik olema, õpetama ka turvavarustuse õiget kasutamist. Pärast jalakäija esmatõdede omandamist peaks nii noor ilmakodanik kui tema vanemad selgeks saama sellegi, kuidas peab õigesti turvatooli ja turvavööd kasutama.
See tagaks, et me ei jää hiljaks ühegi liikleja õpetamisega, ei ohverdaks asjata kaaskodanikke ega peaks õpetama täiskasvanutele tõdesid, mis peaks olema selged juba lapseeast alates.