Jõulupuu osakaal on inimese aastasest süsinikujalajäljest alla 0,1 protsendi, nii pole sellega seotud keskkonnamõju lääne ühiskonna keskmise elustiili kontekstis märkimisväärne. Siiski tehti Ameerika Jõulupuu Assotsiatsiooni tellimusel põhjalik teaduslik uuring, et välja selgitada, kas keskkonnasõbralikum on osta pühadeks tehis- või pärispuu.
USAsse imporditakse aastas üle kümne miljoni tehispuu. Kõige levinumat tüüpi puu turuosa on umbes 20 protsenti ja see toodetakse Hiinas. Metallist ja plastikust valmistatud puu on kaks meetrit pikk ja kaalub ilma pakendita umbes viis kilo. Puuga on kaasas kuusejalg.
Hulgimüüja impordib konteinerlaevadega Ameerikasse ja veab need veokitega üle maa laiali. Seda tüüpi toodete transportimise keskmine distants kesklaost edasimüüjateni on USAs 1400 kilomeetrit. Müügikohast viib tarbija oma kuuse autoga koju, 40 protsenti puude ostjatest peab sõitma selleks edasi-tagasi kokku kaheksa kilomeetrit.
Ameerika kõige levinum päris-jõulupuu on kuusk (Abies fraseri), mida kasvatatakse istandustes ja müüakse edasimüüjate kaudu. Sama pikk puu nagu populaarseim tehispuu – kaks meetrit – kaalub 60 protsendi niiskussisalduse juures 15 kilo.
Keskmine transpordidistants edasimüüjani on USAs 210 kilomeetrit. Puule lisaks tuleb osta kuusejalg, mis on valmistatud kümne protsendi ulatuses metallist ja 90 protsenti plastikust ning eeldatavasti kasutusel kümme aastat.
Eri toodete võrdluseks tuleb määrata nende keskkonnamõju kogu olemasolu ehk olelusringi vältel. Tehispuu puhul hõlmab olelusring puu ning kuusejala tootmiseks vajalike materjalide tootmist, puu tootmist Hiinas, transporti USAsse ja tarbija koju ning lisaks puu enda ja selle pakendi utiliseerimist. Kuigi enamik kunstpuu materjalidest on taaskäideldav, pole see fakt laialt teada. Kuna puudub ka vastav infrastruktuur, siis eeldati, et kõik kunstpuud jõuavad lõpuks prügilasse.
Ehtsa puu puhul koguti andmeid istikute kasvatamise, istutamise, mahavõtmise ja töötlemise kohta, kasutatavate materjalide ning kuusejala tootmise infot, samuti uuriti logistikat nii puukoolist hulgimüüjani kui ka tarbija koduni.
Arvesse võeti puu kastmise ja utiliseerimisega seotud keskkonnamõjud. Pärast kasutamist on pärispuu käitlemiseks mitu võimalust: prügila, põletamine või kompost. Jõulupuu kasvatamiseks kulub 11 aastat. Eeldati, et puu seisab toas 18 päeva ja tarbib selle aja jooksul 62 liitrit vett.
Uuringu tulemusena leiti tehispuude kohta, et suurim keskkonnamõju on seotud puu, eriti okste tootmisega. Märkimisväärse keskkonnamõjuga olelusringi etapp on ka puu koju transportimine.
Mida rohkem aastaid tarbija tehispuud kasutab, seda väiksem on puu iga-aastase kasutamise keskkonnamõju. Tööstuslikult toodetud puu süsinikujalajälg olelusringi jooksul on 18,6 kg CO² ekvivalenti.
Kasvatatud jõulupuu keskkonnamõju sõltub suuresti kasutusjärgsest käitlemisviisist. Seega, sõltuvalt käitlemisest on erinev ka puude süsinikujalajälg, kuid igal juhul on see vähemalt 3,5 korda väiksem kui kunstpuul. Kuusejala tootmine annab märgatava panuse kuuse olelusringi kogumõjusse, samuti kuuse kojutoomiseks vajalik transport.
Kokkuvõtteks leiti, et tehispuu mõjutab keskkonda ehtsast puust vähem, kui seda kasutada rohkem kui kaheksa aastat, mõni keskkonnamõju on kunstpuul väiksem juba ka kaheaastase kasutuse korral. Kasutades tehispuud vähemalt neli aastat, põhjustame vähem globaalset soojenemist kui ostes igal aastal päris jõulupuu.
Uuringu põhjal võiks keskkonnasõbralikumaks käitumiseks soovitada esiteks osta tehispuu ja kasutada seda mitu aastat. Kuna märkimisväärne keskkonnamõju tekib kuuse koju toomisel, siis on keskkonnasõbralik hankida kuusepuu, olenemata selle tüübist, võimalikult kodu lähedalt. Kui puu järele sõidetakse kaugemale, tuleks tuua sama reisiga mitu puud, näiteks naabritele ka. Ka pärast pühi võiks puu käitlemine toimuda kodule võimalikult lähedal.
Aga kes ikka jõulupuud soovib, peaks selle kindlasti koju tooma, sest nii tehis- kui pärispuu keskkonnamõju on väga väike võrreldes teiste igapäevaste tegevustega, nagu näiteks autoga sõitmine.