Milline on Eesti halvim seadus?

Halvima seaduse valimine. Illustratsioon: Illustratsioon: Eero Barndõk

Järgmisel teisipäeval kuulutab Teenusmajanduse Koja kokku kutsutud komisjon välja Eesti parima ja halvima seaduse: mõõdupuuks on vastavus hea õigusloome tavale (HÕT). Avalikul konkursil osalesid nii riigikogus vastu võetud seadused kui ka valitsuse ja kohaliku omavalitsuse määrused, sõltumata nende vastuvõtmise ajast. Postimees avaldab täna mõlemas kategoorias sõelale jäänud nominendid. Alljärgnevalt halvad seadused.
Lõpliku valiku teeb viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja esindaja Allar Jõks, juristide liidu president Priidu Pärna, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminoloogia korraline professor Jüri Saar, tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ja Postimehe vastutav peatoimetaja Anvar Samost.

Halvad seadused

Allikakaitseseadus
Põhjendus: seadusega kaasnevad mõjud on analüüsimata, seadus piirab ajakirjandusvabadust ja ei ole seetõttu avalikes huvides. Kaasatud huvigrupi, ajakirjanike seisukohti ei arvestatud ehk kaasamine oli näilik. Esindab tüüpilist nõukogudeaegset lähenemist, mil räägiti üht, kuid tehti paljuski vastupidist sõnastatule. Ei vasta HÕT punktidele 1, 4 ja 6.

Erakonnaseadus osas, millega dekriminaliseeriti erakonna poolt keelatud annetuse vastuvõtmine.
Põhjendus: muudatus on tehtud ainult erakondade huvides, ära kasutades seadusandlikku monopoli. Muudatus viidi sisse kiiresti, avalikkuse eest varjatult. Muudatuste vajalikkust ei ole põhjendatud. Seletuskirja ainuke põhjendus on, et «erakonna karistamine ei tundu olevat otstarbekas». Muudatuste võimalik mõju on analüüsimata. Muudatusele viidates keeldus prokuratuur algatamast kriminaalasja nn idaraha skandaali osas. Muudatusega näitab riigikogu sobimatut eeskuju. Sellise muudatuse tõttu ei ole võimalik oluliselt parandada erakonna rahastamise läbipaistvust. Demonstreerib ilmekalt nähtust, mille kohta öeldakse «kits kärneriks». Ei vasta HÕT punktidele 1, 2, 3 ja 6.

Töölepinguseadus
Põhjendus: seadus on sõnastatud raskesti arusaadavalt nii töötajatele kui ka tööandjatele, eriti väikeettevõtete juhtidele. Neil on raskusi oma õiguste kaitsel. Seadus on koostatud kiirustades ja lohakalt, mistõttu vastuvõtmise ja jõustumise vahelisel ajal tuli teha sinna viis parandust.
Liigselt on jäetud Eesti tingimustes (nõrgad ametiühingud, tööpuudus jne) ruumi tööandja ja töötaja kokkuleppele, vähendatud on oluliselt töötaja õiguslikke tagatisi, mis põhjustab suuri raskusi ja kulu töötajatele oma õiguste realiseerimisel ja tööandjate omavoli. Ei vasta HÕT punktidele 5, 6 ja 7.

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus
Põhjendus: seadus peaks olema oma olemuselt ja eesmärgilt praeguses majandusruumis olulise tähtsusega. Ometi on juhtunud, et seaduse väärtus peitub vaid pealkirjas ja retoorikas seaduse ümber. Nii on seaduse § 1 püstitatud eesmärk vaid loosunglik ja mida põhjalikumalt seadusesse süüvida, seda kaugemaks muutub eesmärk. Jõudes kohtu protseduurisüsteemi, kaotab seadus ka viimase mõtte oma eesmärgist ja sisust, sest seadusel puudub seostus haakuvate seadustega. Seadus on vastu võetud / läbi surutud ilma igasuguse analüüsita. Ei vasta HÕT punktidele 5 ja 6.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadusega.
Põhjendus: HÕT punkte 3, 4 ja 8 rikkudes on valimisseadust muudetud võrdse kohtlemise seaduse sabas. Kobarseaduste praktiseerimine ei ole kahjuks ka praeguseks lõpetatud.

Käibemaksuseaduse 01.07.2009 jõustunud muudatused
Põhjendus: seadus jõustati lühikese etteteatamisajaga, mille tõttu ettevõtjatele ei jäänud piisavalt aega oma tegevust ümber korraldada. Ei vasta HÕT punktile 8.

Riigilõivu seaduse muudatused osas, millega 2009. aasta alguses oluliselt tõsteti riigilõivu kohtusse pöördumisel.
Põhjendus: riigilõivude konkreetsed suurused ei ole kehtestatud mitte kulupõhiselt, vaid tunnetuslikult. Ilmselt on tegemist puuduliku analüüsiga, mis kokkuvõttes on viinud põhiseaduse § 15 tagatud põhiõiguse – õigus kohtulikule kaitsele – piiramiseni. Sisuliselt puudub paljudel isikutel (mitte ainult vähekindlustatutel) võimalus suurte riigilõivude tõttu kohtus oma õigusi kaitsta. See muudatus on toonud kaasa Eesti konkurentsivõime languse Maailmapanga konkurentsivõime edetabelis Doing Business, kuivõrd oma õiguste maksmapanek kohtus on muutunud raskemaks. Ei vasta HÕT punktidele 5, 6 ja 8.

Perekonnaseadus
Põhjendus: seadus sisaldab väga palju vastuolusid ja tegeliku elu tehislikku, mõttetut ümberreguleerimist. Ilmselgelt on osa sätetega vint peale keeratud. Pole veenvalt selgitatud seaduse vajalikkust. Näiteks peab laps MTÜsse kuulumiseks taotlema kohtult luba ja kohtu luba on vaja ka lapse nimel väärtpaberitehingute tegemiseks. Seaduse tekst ei ole üheselt mõistetav, mistõttu kohtud rakendavad seadust seadusandja eesmärgist mitte lähtuvalt. Ei vasta HÕT punktidele 6 ja 7.
 

Hea õigusloome tava

Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloome protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid – hea õigusloome tava (HÕT).

1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.

2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.

3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.

4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.

5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.

6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ja hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.

7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.

8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.