Milline on Eesti parim seadus?

Parima seaduse valimine. Illustratsioon: Illustratsioon: Eero Barndõk

Järgmisel teisipäeval kuulutab Teenusmajanduse Koja kokku kutsutud komisjon välja Eesti parima ja halvima seaduse: mõõdupuuks on vastavus hea õigusloome tavale (HÕT). Avalikul konkursil osalesid nii riigikogus vastu võetud seadused kui ka valitsuse ja kohaliku omavalitsuse määrused, sõltumata nende vastuvõtmise ajast. Postimees avaldab täna mõlemas kategoorias sõelale jäänud nominendid. Alustame headest seadustest.
Lõpliku valiku teeb viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja esindaja Allar Jõks, juristide liidu president Priidu Pärna, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminoloogia korraline professor Jüri Saar, tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ja Postimehe vastutav peatoimetaja Anvar Samost.
 

Head seadused

Majandustegevuse üldosa seadus
Põhjendus: kaasatud huvigruppidega on läbi räägitud ja mõjud analüüsitud. Seadus korrastab õiguskorda ja loob suurema õigusselguse. Antud on piisav aeg seaduse rakendamise ettevalmistamiseks. Vastab HÕT punktidele 3, 4, 5 ja 8.

Riigikogu otsus «Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018»
Põhjendus: pikalt ettevalmistatud ja paljude huvigruppidega läbi räägitud. Loob eeldused parema õigusloome rakendamiseks ja hea õigusloome tava elluviimiseks. Vastab HÕT punktidele 1, 4 ja 7.

Korrakaitseseadus
Põhjendus: on mitme aasta jooksul põhjalikult menetletud. Õigustehniliselt lihtne ja selge. Mitmete ekspertide arvamusi küsitud. Jõustumine ette nähtud eriseadusega, mitte kiirustades. Vastab HÕT punktidele 4, 7 ja 8.

Vedelkütuse seadus
Põhjendus: selle seadusega pandi lõpp ulatuslikele käibemaksupettustele. Seaduse mõju riigieelarvele oli 2011. aasta kolme kuuga 25,1 miljonit eurot lisaraha. Vastab HÕT punktidele 1, 5 ja 6.
 

Hea õigusloome tava


Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloome protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid – hea õigusloome tava (HÕT).

1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.
2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.
4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.
6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ja hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.
7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.