Nimi ja kuuluvus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi plaan viia nimeseadusesse täiendus, mis lihtsustaks võõrapärase perekonnanime vahetamist eestipärase vastu kannab eesmärki kergendada siin elavate mitte-eestlaste integreerumist Eesti ühiskonda. See omakorda on aga põhjustanud pahameelt – seadusemuudatuse taga nähakse kunstlikult tagantkiirustatud lõimumisprotsessi ja riigi suutmatust näha tegelikke. Nimi on väga isiklik asi ning selle muutmine peaks järgnema kuuluvuse muutumisele, mitte olema selle soodustamiseks tehtud.
Ometi näib olevat selge, et see seadusemuudatus ei ole üldine nimevahetamiskampaania ega kaasne sellega ka mingit sundust. Seni on nimedega seotud ettekirjutused pigem keskendunud kitsendustele. Praegune aga muudab uue nime saamise lihtsamaks ja nüüd piisab perekonnanime vahetamiseks soovist olla paremini lõimunud.
Seega seadus ei sea lisatingimusi nime muutmiseks, vaid vastupidi, lihtsustab seda. Kas seda võimalust kasutatakse, saab jääda vaid igaühe enda otsustada.