USA luureraport peaks tõukama Eestit tulevikule mõtlema
Juhtkiri: raske ennustustöö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA luureraport, mis ennustab Ühendriikide hegemoonia kadu lähema 15 aasta jooksul, on kui hosianna multipolaarset maailma jutlustavatele kõrvadele, ent sunnib Eestilt küsima, kas meie välispoliitika on jätkusuutlik ka muutunud tingimustes.
Eesti iseolemine ja senine diplomaatia on põhinenud eeldusel, et USA on võitnud külma sõja ja et Washingtonil on hegemoniaalne positsioon suhetes ülejäänud maailma riikidega. USA toetus võimaldas meil astuda NATOsse, mis on Eesti julgeoleku põhigarant. Kas kõik see on nüüd oma tähtsuse kaotanud?
Loomulikult on raport hüpoteetiline ja kõik selles esitatud ennustused ei pruugi täituda, kuid mõtteharjutusena oleks ikkagi hea korra läbi mõelda, kas Eesti riik on muutunud või kunagi drastiliselt muutuda võivas olukorras üldse jätkusuutlik.
Raporti kohaselt on suurimad uued mängijad globaalsel malelaual Hiina ja India, samal ajal kui Venemaa tõus sõltub suuresti nii energiahindadest kui riigi võimest rahvastikuprobleemide ja viletsa infrastruktuuriga toime tulla, jõudu koguvad ka kõikvõimalikud teised jõud.
Raport on ka selge vastus Eesti-Vene suhete parandamise otsijaile. Et Venemaa soovib saada suuremat sõnaõigust maailma asjades, saab senisest rohkem tuult tiibadesse ka mõjusfääride poliitika. Venemaa suhtleb oma naabritega jõupositsioonilt, mitte partnerluse põhitõdedest kinni pidades. Samal ajal on Venemaa ise maailmamajanduses toimuvatele muutustele väga vastuvõtlik. Selleks tuleb valmis olla. Eelkõige on meie jaoks tähtis, et suudaksime riigina püsima jääda ja meie majandus oleks ka uues olukorras jätkusuutlik.
Lisaks integreerumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega ja lubadustele sõjalistelt liitlastelt on oluline seegi, et riigisiseste totaalsete krahhide ja konfliktide võimalus oleks kaduvväike.
Kas Eesti intellektuaalne potentsiaal lubab üldse kõiki neid asju läbi mõelda? On võimalik, et ükski raporti suurematest ennustustest ei täitu, kuid me ei saa kogu riiklikku julgeolekut panna ühele kaardile.
Alustada võiks kas või energiajulgeolekust, mis viimasel ajal pidevalt kõneaineks. Selge, et valdkonnale tuleb hakata panema senisest suuremat rõhku hoolimata sellest, kas maailmaturu kütusehinnad parasjagu langevad või tõusevad.
Muidugi võib küsida, et milleks meile intellektuaalseid mänge üldse vaja on. Ent kaitse- ja välispoliitika peab arvestama ka halvimate stsenaariumidega, mis võikski olla selle raporti õppetund.