Panga siseinfo ei tohi lekkida
Juhtkiri: usalduse küsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB andiski meile raha tagasi! Kõlab uskumatult, kui mõelda, et äkki kingib üks pank oma klientidele umbes 200 miljonit krooni. Eriti ajal, mil iga kroon on majanduslanguse pärast rangelt arvel.
Hoolimata sellest, et SEB korvas likviidsusfondi osakute omanikele kahjusumma, pole seni vastuseid küsimustele, kas pank ikkagi jagas katteta lubadusi ja kas siseinfo lekkis, kui nimetatud fondist vahetult enne allahindlust suuri summasid välja võeti. Need küsimused vajavad vastuseid ja kui seaduserikkumine leiab kinnitust, siis süüdlased karistust.
SEB juht Ahti Asmann möönis küll, et panga töötajad on fondi osakuid müües eraisikuid ja ettevõtteid petnud, väites, et raha kaotamise riski pole.
Tegelikult fondi tingimused nii roosilised ei olnud. Headel aegadel, mil rahaturgudel kõik pigem kasvas, kui kahanes, ei tulnud lihtsalt ette olukorda, et fondiosakuid oleks tulnud alla hinnata. Pank tunnistas eksitavat reklaami.
Aga pelgalt raha tagasimaksmisega ei tohiks asi piirduda. Pangandusjärelevalve peaks asja viima nii kaugele, et pank saaks selle eest ka karistuse, sest eksitava reklaamiga oma kaupa müüa ei tohiks olla lubatud.
Et valuraha vabatahtlikult välja maksti, siis kaotajaid justkui polegi. Raha on alles, panga lubadused täidetud, kõik peaksid olema rahul. Selline rahulolu on petlik, sest usaldusel püsib kogu pangandus ja iga usalduse tahtliku rikkumise juhtumit tuleks rangelt hinnata. Et tulevikus sellised asjad ei korduks.
Veelgi tõsisem eksitavast reklaamist on siseinfo lekkimise küsimus. Eesti on väike, kõik tunnevad kõiki, nii polegi ju ime, et teave pangale tehtud ettekirjutusest hinnata alla fondi osakud asjaomastes ringkondades lekkis. Aga jällegi pole Eesti väiksus ja võtmeisikute seotus selles küsimuses vabandus. Säärane delikaatne info ei tohiks lekkida. Kui see on juhtunud, siis süüdlased peavad andma vastust.
Muidugi võib kogu asja hinnata ka nii, et lõpp hea, kõik hea. SEB on käitunud aumehena ja tegijail ikka juhtub. Kahtlemata tuleb tunnistada SEB pankurite soovi esialgne olukord taastada ja püüda usaldus iga hinna eest tagasi võita.
Ajal, mil kogu maailmas möllav finantskriis keerutab üles spekulatsioone Baltimaade ja nendes asuvate pankade võimalikest raskustest, ei olnud SEB-l ilmselt ka muud teed kui üritada raha tagasi makstes usaldust taastada. Osakute allahindlus kukkus küll läbi, kuid mida mõtlevad pangad välja järgmisena?