Ants Sild: tuleb tegutseda nagu Tšiili lõhekasvatajad!

Ants Sild Foto: Erakogu

Tšiili riik aitas tekitada soodsa keskkonna lõhekasvatuse väljaarendamisele. See on mudel, mida saaks rakendada ka Eesti digioskustega tööjõu puhul, kirjutab  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Ants Sild.

Meie kutse- ja kõrgkoolid ei jõua Eesti majandusele vajalikul hulgal digipädevusega noori piisava kiirusega toota, ümberõppe osas tehakse alles esimesi samme. See tähendab, et IKT-kompetentsiga tööjõudu napib.

Aga Eestis saaks selles osas palju rohkem ära teha, kui riik tegutseks sihipärasemalt ja jõulisemalt. Ettevõtted on valmis panustama, kuid ilma riigipoolse süsteemse kava ja prioriteetideta siin hakkama ei saa.

Tehnoloogia on muutnud oskusi, mida tööturul vaja

Unistame Eesti majanduskasvust ja meie riigi rahvusvahelise konkurentsivõime tõusust. Selle allikaks saab eelkõige olla tehnoloogia arukas kasutamine, mille jaoks on vaja täita kaks tingimust: piisav hulk pädevat IKT oskustega tööjõudu ning IKT suunaline teadus- ja arendustegevus kasvuvaldkondades.

Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA raportid ütlevad üheselt – vajame IT valdkonna spetsialiste rohkem kui tänane tasemeõpe (s.o. kutse- ja kõrgharidus) tagab. Me ei räägi ainult programmeerijatest, kelle järele nõudlus on hetkel suurim. Enamgi on vaja inimesi, kellel on kombineeritud teadmised infotehnoloogiast ja oma erialast. Kõigil erialadel saab digitaliseerimise abil tõsta tootlikkust ja luua uusi kõrgema väärtusega tooteid-teenuseid. Selleks aga vajavad tuhanded töötajad täiend- ja tihti ka ümberõpet, et teha mitte lihtsalt palju tööd, vaid teha tarka tööd.

Teiseks nimetasin teadus- ja arendustegevust ja selle sihipärasemat rahastamist. Targemate – see tähendab kõrgema väärtusega ja kallimate – toodete ja teenuste loomiseks ja eksportimiseks on vaja koos mängima panna kõik tegurid: suurendada investeeringuid, tõsta oskusi, suurendada  avaliku sektori ja ettevõtete koostööd välisturgudele pääsemiseks. Eelkõige on vaja mõistust ja kavalust, et kõik osad ja tervik tööle saada – see ongi see teadus- ja arendustegevus, mida meie majandusharud vajavad.

Ei piisa sellest, et ühele ettevõttele annab riik teadusraha, et koos ülikooliga veelgi nutikamat toodet välja mõelda. Edukaks ekspordiks on vaja, et selle toote materjali tarnija suudaks ka  oma toodangu kvaliteeti ja mahtu hüppeliselt tõsta, turundus peab olema hoopis teisel tasemel jne. Seda kõike ilma tervikliku sihipärase arendustegevuseta ei tee. Ja siin on riigil roll, võimalus ja kohustus vaadata meie majanduse kasvuvaldkondi tervikuna ja suunata oma arendusressursid selgete majanduskasvu ja ekspordipotentsiaali omavate klastrite teadus- ja arendustegevusse.

Ühendatud oskusteave

Väga hea näide eri kompetentside ühendamisest on Eesti IKT klaster, kes pakub ettevõtetele koostöövõimalust selleks, et arendada nutikaid tooteid ja IKT lahendusi. Tänaseks on tööstuse digitaliseerimise koostöökogus osalevate ülikoolide ja ettevõtete aruteludest sündimas esimesed reaalsed projektid, mille kaudu on võimalik saavutada suuremat efektiivsust ning tootlikkuse tõusu.

Senine arusaam on, et riik tagab töötajatele tasemehariduse ning ülikoolides teatud teadusvõimekuse ja ettevõtetele elementaarse tegevusvabaduse. Ja nende osapoolte Browni liikumisest sünnivad iseenesest uued nokiad, samsungid ja General Electric’ud. Vaadates aga mistahes kaalukamaid edulugusid, on nende taga hoolikalt juhitud koostöö. Jah, suurfirmades võib selle terviku töölepanekuks jätkuda enda vahenditest. Aga reeglina pole ka need suurfirmad alustanud üksinda.

Ei Google ega Microsoft oleks nii võimsad, kui nende tooteid  poleks arendatud riigi toel. Toon näiteks Tšiili kui kogu Lõuna-Ameerika edukaima majanduse ühe eduvaldkonna – kala-, täpsemalt lõhekasvatuse. Miks Tšiili, kui oleme harjunud, et Norra on lõhekasvataja number üks?

Tšiilis aga otsustati saada lõhekasvatajaks number kaks. Riik on aastaid sellesse panustanud – toetati vajalike loodustingimuste uuringuid, spetsialistide koolitamist, kogu väärtusahela ettevõtetel aidati viia läbi oma tegevuse spetsiifilisi teadusuuringuid; mõisteti, milliseid kompetentse vaja on: kes kalu kasvatavad, kus ja kuidas toota sööta, kes konserveerivad kala, kes turundavad ja kes ekspordivad. Tänu terviklikule arusaamale, mil moel kogu tootmisahelat katta, aitas riik tekitada soodsa keskkonna kogu majandusharu väljaarendamisele nullist.  

Koostöömudel, mis toimib

Eestil ei ole ega tule kunagi suurettevõtteid, kes suudaks katta kogu väärtusahela ja selleks vajalikud teadus-arendustegevused. Tuleb valida Tšiili lõhekasvatuse mudel, vajame klastri efekti. Me ei tohi puistata riigi raha piskuhaaval kõigile. Sihiks peab olema selgelt arvestatava suurusega ekspordivõimekus läbi ettevõtete ja teadusasutuste klastrite. Riigi roll ümberõppes, täiendõppes ja selgelt sihitud teadus-arendustegevuste rahastamisel on väga oluline. Edukad näited sellisest koostööst on olemas, ka Eesti IKT klaster tõestab, et selline kootöömudel toimib.

Ettevõtete ja avaliku sektori koostöös on alustatud näiteks ümberõppeprogrammiga ValiIT!, koostöös ülikoolidega on ettevõtted loonud praktilisi aineid õppuritele (nt avati TTÜ-s eelmisel nädalal tarkvara testimise kursus), loodi tööstuse digitaliseerimise koostöökogu jpm. Paneme teadmised ja oskused kokku ning loome toimiva ja tervikust lähtuva mudeli, mille abil Eesti riigile vajalike kompetentsidega inimesi tööturule juurde saada.