Berit Teeäär, Tanel Paas: sõnakamad vabaühendused on riigi ülalpidamisel

Berit Teeäär Foto: Erakogu

Eesti on riik, kus peetakse oluliseks vabakonda ja kodanikualgatust, samas on paljud kolmanda sektori organisatsioonid riigi ülalpidamisel. Vastuolu peitub selles, et avaliku raha toel tegutseb ka arvukalt kodanikeühendusi, kelle seisukohtadele oponeerib arvestatav osa ühiskonnast, ja vastupidi, kirjutab Ühiskonnauuringute Instituudi arvamusküsitluste koordinaator Tanel Paas.

Nimetatud asjaolust tulenevalt huvitas meid muuhulgas, kas Eesti kolmanda sektori organisatsioonid suudavad oma tegevust rahastada avalikest vahenditest sõltumatult, st eraisikute ja ettevõtete annetuste kaudu.

Probleemile on juhtinud tähelepanu ka Eesti Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper: «Paljud vabaühendused on kolmas sektor vaid nime poolest, sest neist on saanud meie õhukese riigi käepikendus, riigi poliitika ja tahte elluviija.» (PM 12.11.2014)

Viimastel aastatel on ühiskonda enim lõhestavad teemad olnud kooseluseadus ning pagulaskriis. Mõlemal teemal on esinenud seisukohavõttudega, algatanud kampaaniaid ja/või kirjutanud alla kriitilistele avaldustele kodanikeühendused, kelle tulust moodustavad valdava osa riigi toetused.

Kodanikuühiskonna traditsioon võrreldes vanade demokraatiatega on meil lühike ning eraraha küsida on eestlasele harjumatu.

Nii selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel vaatluse alla võetud 24 eri suuruse ja tegevusmahuga sihtasutuse ja MTÜ 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruandeid analüüsides. End kooseluseaduse ja pagulaskriisi teemaga sidunud ühenduste kõrval kaasasime analüüsi ka keskkonnaorganisatsioonid, kuna nad on Eesti kodanikuühiskonna väljal ühed vanimad ning on teematõstatustega mõjutanud mitmeid olulisi, sh poliitilisi otsuseid.

Käesoleva analüüsi järeldusi ei saa piiratud fookuse tõttu laiendada kogu kodanikuühiskonnale, kuid siiski näeme, kuidas mitmed silmapaistvad kolmanda sektori organisatsioonid toimivad. Viimase aasta sündmuste alusel ja laiapõhjalisema ülevaate eesmärgil võiks tulevikus lisada ka Rail Balticu ja metsaraie teemal sõna võtvad ühingud.

Vabatahtlikkuse alusel

Kokku olid vaadeldud ühingute tulud aruannete põhjal 2015. aastal veidi üle kuue ja poole miljoni euro, eraannetused sellest napp pool miljonit. Eraannetuste hulka arvestasime eraisikute annetused, annetuskeskkondades kogutud raha ning samuti liikmetelt saadud tasud. 2014. aastal olid summad ligilähedased: tulud kokku 6,2 miljonit ning eraannetused sellest 540 000 ehk kaheksa ja pool protsenti. Keskmiselt moodustasid 24 ühingu tööjõukulud mõlemal aastal 41–42 protsenti tuludest.

Paljud vaadeldud organisatsioonid on nn professionaalse mittetulundussfääri esindajad – nad on enamasti seotud sihtotstarbeliste toetustega ning nende tööjõukulud on 50 protsendi piirimail või ületavad selle. Siinkohal on kujundlik näide MTÜ Oma Tuba, kelle peaeesmärk oli 2015. aastal veebiportaali Feministeerium loomine, haldamine ja turundamine ning kelle tulu moodustas 95 protsendi ulatuses sotsiaalministeeriumi toetus (Norra finantsmehhanismi ühe programmi «Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal» vahenditest). Tööjõukulud olid 2015. aastal 83,4 protsenti ühingu eelarvest.

Tööjõukuludeta, üksnes vabatahtlikkuse alusel tegutsesid näiteks Geikristlaste Kogu, MTÜ Sõbralik Eesti ja MTÜ Loomade Nimel toetusselts.

Vähe eraannetusi

Organisatsioone, mis majandavad end vaid eraannetustest, näeme vaadeldu põhjal vähe. Annetuste rohkusega paistavad silma valdavalt loomakaitsjad. Nii moodustasid MTÜ Loomade Nimel ja MTÜ Eesti Loomakaitse Selts 2015. aasta tuludest eraannetused vastavalt 98 ja 46 protsenti. Varjupaikade MTÜ tuludest moodustasid 2015. aastal eraannetused 21 ning 2015. aastal 25 protsenti. MTÜ Loomuse tuludest moodustasid mõlemal aastal annetused 17 protsenti.

Kõigist uuritutest tõuseb esile Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), mis tegutseb ainult eraannetuste toel, annetajaid on ka märkimisväärne hulk: 2015. aastal 5598 füüsilisest isikust annetajat. Väiksema eelarvega ühingutest tegutseb inimõiguste vallas riigist sõltumatult ehk riigi rahastuseta MTÜ Sõbralik Eesti.

Ülejäänud organisatsioonide puhul moodustasid eraannetused vaid mõne protsendi tuludest – 24 kodanikuühendusest 15 puhul oli eraannetuste osakaal mõlemal aastal vaid 0–3 protsenti tulust.

Esineb praktikat, kus pea täielikult avalikku raha kasutav organisatsioon on kohtusse kaevanud riiklikud institutsioonid. Näiteks Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) aitab riiki hageda samasoolistel peredel ning varjupaigataotlejatel. EIK projektide sihtfinantseerimine on toimunud peamiselt Eesti riigi, välisriikide ning ka ÜRO toetusel, eraannetused moodustasid EIK tuludest 2015. aastal kaks protsenti. Samal aastal töötas organisatsioon välja uue strateegia eesmärgiga olla oma põhitegevuse rahastamisel aastaks 2020 riigist sõltumatu.

Kuigi suurem osa vaadeldud organisatsioone suudab eraraha hankida minimaalselt, kaasavad mitmed ühingud oma tegevuses vabatahtlikke. 24 vaatluse all olnud organisatsioonist oli võimalik nende kodulehtede ja majandusaasta aruannete põhjal identifitseerida selliseid ühinguid 13.

Pakuvad riigile teenust

Omaette grupi moodustavad MTÜd, mis osutavad konkreetseid teenuseid ning kelle tööülesanded lähtuvad projektidest, mida tellib riik. Riigi rahastus on nende organisatsioonide puhul üle 90 protsendi.

Loomakaitse valdkonnas osutab Varjupaikade MTÜ teenust mitmele kohalikule omavalitsusele, Eesti Ornitoloogiaühing ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing teevad teenusena linnustiku inventuuri ja ohustatud liikide seiret. Rahvusvahelise kaitse saajatele pakuvad tugiisikuteenust kaks MTÜd: MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK) ja MTÜ Eesti Pagulasabi. Mõlemal MTÜ-l on tugiisikud Tallinnas ja Tartus, JMK-l ka Lääne-Virumaal. JMK juures töötab 17 tugiisikut ja Pagulasabi koordineerib 30 vabatahtliku tugiisiku tegevust.

Maksab ära märkida, et Johannes Mihkelsoni Keskuse on 1993. aastal asutanud Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Noorteliit ja Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis ning selle tuludest moodustab 100 protsenti avalik raha, mis pärineb kohalikelt omavalitsustelt, ministeeriumitelt ning muudelt riigiasutustelt.

Kodanikuühiskonna nõrkus

Vaadeldud organisatsioonidest suudavad märkimisväärses mahus eraannetusi koguda vaid SAPTK ning loomakaitsjad. Laiapõhjalises Eesti vabaühenduste ülevaates võiks märkida veel mitmeid ühinguid, nagu Sihtasutus Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, Eesti Vähiliit, Vähiravifond Kingitud elu, SOS Lasteküla Eesti Ühing ja paljud teised. Nimetatud ei ole siiski silma paistnud poliitiliste positsioonide võtmisega ühiskonnas vastandumist põhjustanud teemadel.

Eesti puhul tuleb arvesse võtta kohalikku ajaloolis-kultuurilist tausta. Kodanikuühiskonna traditsioon võrreldes vanade demokraatiatega on meil lühike ning eraraha küsida on eestlasele harjumatu.

Ka interneti annetuskeskkonnad on mittetulundusmaastikul suhteliselt uus nähtus. Raha küsitakse peamiselt Eesti-sisestest ja rahvusvahelistest (peamiselt Euroopa Liidu) toetusfondidest ja programmidest. Mitmetel organisatsioonidel tulevad tulud rahvusvahelistelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt ehk katusorganisatsioonidelt, näiteks Eestimaa Looduse Fondil Maailma Looduse Fondilt.

MTÜde rahastamine valitsuste ning valitsustevaheliste organisatsioonide poolt on samas mujalgi maailmas üsna levinud praktika. Lisaks eksisteerivad avaliku võimu loodud ja selle kontrolli all olevad vabaühendused ehk GONGOd (government-organized non-governmental organization). Mujalt võiks eeskujuks tuua valitsusväliseid organisatsioone, kes sõltumatuse tagamiseks ei võta vastu toetusi ettevõtetelt, valitsustelt või erakondadelt (nt Greenpeace).

Vaadates kodumaiste organisatsioonide esitatud finantsandmeid, tekib küsimus, mil määral näeme Eesti vabakonnas puhtalt kodanikualgatust ja vabatahtlikkuse alusel tegutsemist.

Suur osa vaadeldud organisatsioonidest suudavad koguda eraannetusi vaid mõne protsendi ning nende tööjõukulud on 40 protsenti või enam – selliseid organisatsioone on analüüsi kaasatutest täpselt pool. See võimaldab oletada, et suure tõenäosusega poleks need ühingud ilma riigi rahastuseta elujõulised. Sarnaselt Kari Käsperiga toetavad ka siinkirjutajad mõtet, et vabaühendused peaks saavutama riigist järjest suurema sõltumatuse.

Vaadeldud kodanikeühendused

Balti Keskkonnafoorum, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti LGBT Ühing, Eesti Seksuaaltervise Liit, Geikristlaste Kogu, Johannes Mihkelsoni Keskus, MTÜ Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Loomade Nimel, MTÜ Loomus, MTÜ Läänerannik, MTÜ Mondo, MTÜ Oma Tuba, MTÜ Sõbralik Eesti, Pärandkoosluste kaitse ühing, Sihtasutus Avatud Eesti Fond, Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Varjupaikade MTÜ.