Lauri Hussar: poliitikud, aitab jamast!

Lauri Hussar. Foto: Jaanus Lensment

Eesti poliitikud tegid seda taas. Kümme aastat on samasooliste kooselu reguleerimise küsimus kütnud kirgi Eesti ühiskonnas. Kümme aastat on kitsast poliitilisest omakasust lähtuvalt valimatult sildistatud, solvatud, vassitud ja valetatud.

Teema, mis peaks lahendama väikese vähemuse igapäevaelu, kindlustunde ja paariidentiteediga seotud probleeme, ei kipu kuhugi kaduma. Sellel nädalal mängis end rambivalgusesse justiitsminister Urmas Reinsalu, kes, andes hinnangut EKRE eelnõule, millega tühistataks kooseluseadus, leidis, et see seadus tulekski tühistada, kuna vajalikke rakendusakte ei ole võimalik riigikogu praeguse koosseisuga heaks kiita. Kuigi see seisukoht väljus koalitsiooni moodustamisel kokku lepitust, ei takistanud see justiitsministrit propagandapunkti noppimast.

Kuulsusrikkam ei ole ka viis, kuidas kooseluseadus sai riigikogus vastu võetud. Meenutame, et seda üritati avalikkusele maha müüa ka kui võimalust 170 000 vabaabielus elavale paarile. Kui oli selge, et vajalikku koosseisu häälteenamust ei ole võimalik kuidagi saavutada, jäeti sellest välja rakendusaktid ja loodeti parlamendi järgmise koosseisu otsusele.

Silmakirjalik poliitmäng tõi parlamenti aga EKRE, erakonna, mis üritab pea kõigele ei öelda. Kui kümme aastat tagasi hakati arutlema samasooliste partnerlusseaduse üle, oli homoseksuaal Eestis sõimusõna ja levinud oli ka arvamus, et tegu on haigusega, mida õnnestub ravida, siis nüüd ollakse selles küsimuses mõistvamad. See ei takista poliitikuid teemat enda huvides ära kasutamast ja ühiskonda lõhestav küsimus on endiselt rambivalguses.

Ent lõpetaks kogu selle piinliku debati, kus liberaalid ja padukonservatiivid saavad teineteisele vastanduda ja nii oma toetajate silmis punktivõite noppida. Kui kooseluseaduse rakendusaktides ei ole võimalik kokku leppida, siis tuleks naasta esialgse idee juurde, mis nägi ette samasooliste partnerluse reguleerimist.

See lahendaks fanaatiliste perekonnakaitsjate raevuka vastuseisuga seotud probleemid, aitaks erinevatel poliitilistel jõududel säilitada oma nägu ja mis peamine, lõpetada see üheksa aastat liiga kaua kerinud diskussioon. Mõnede arvates oleks see allaandmine ja tagasiminek, kuid parem selline ühiskonda liitev tagasiminek kui terava vastasseisu jätkumine. Kui selles küsimuses lahendust ei leita, kuuleme jätkuvat vaidlust teemal, kuidas ühtedel ei ole südant ja teised tegelevad perverssustega.

End tõsikristlasteks nimetavate inimeste sajatusi, et homoseksuaal peab oma seksuaalseid ihasid talitsema, ja postmodernistide tänitamist, et elame endiselt keskajas. Muide, kui lähtuda fundamentaalkristlaste põhimõttest, et homoseksuaal peab oma seksuaalseid ihasid talitsema, siis ei tohiks need moraalitsejad ka ise seksuaalvahekorda astuda muul kui vaid lastesaamise eesmärgil. Me ei taha ju seda arutelu jätkata.

Seega kallid poliitikud, leppige ükskord kokku.