:format(webp)/nginx/o/2017/06/09/6766001t1h8338.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/09/6766001t1h8338.jpg)
USA plaanib hakata sihikindlalt tegutsema Venemaa mõjutustegevuse vastu Euroopas ja Euraasias. Selle jaoks loodud fondile (Countering Russian Influence Fund) eraldatakse 250 miljonit dollarit ja jäädakse ootama konkreetseid tegevusaruandeid.
Karmo Tüür: lääs ajab jalad kõhu alt välja ja asub tegutsema Venemaa mõjutustegevuse vastu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Venemaa-vastaste sanktsioonide uuest lainest rääkides keskendutakse peamiselt nende sanktsioonide majanduslikule aspektile, mõjule energia- ja relvakaubandusele jne. Kuid USA presidendi vastutahtsi allkirjastatud dokument sisaldab muudki huvipakkuvat.
Meie mätta otsast ehk põnevaim on punkt 254, millega määratakse sellele fondile peale rahastuse ka ülesanded.
Kõige lähtepunktiks on tõdemus, et Venemaa tegeleb mõjutustegevusega Euroopa ja Euraasia, sh endise Nõukogude Liidu riikides, pakkudes ressursse parteidele, mõttekodadele ja muudele ühendustele, et nood külvaksid usaldamatust ja (võõra)viha oma riigis ja ühiskonnas. Samavõrra on probleemiks Moskva-poolne korruptiivsete praktikate ja propaganda levitamine.
Tööülesannetena määratletakse siis lühidalt järgmised punktid: aidata kaitsta sihtriikide kriitilisi infrastruktuure, sh valimismehhanisme küberrünnakute eest; võidelda korruptsiooni vastu ja tugevdada õigussüsteeme; tegeleda humanitaarkriisidega Gruusias ja Ukrainas, mida Venemaa on rünnanud; edendada õigusliku ja poliitilise teadmise levikut; aidata võidelda Vene propaganda vastu; tuvastada ja paljastada desinformatsiooni.
Alates akti allkirjastamise kuupäevast tuleb esitada kõigepealt 90 päeva pärast ja hiljem igal aastal aruanded Venemaa poolt kontrollitud meedia ja Venemaa poolt rahastatud mõjutustegevuse kohta.
Sihtriikidena määratletakse eelkõige NATO ja EU liikmesriigid, aga ka laienemisprotsessis olevad riigid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Makedoonia, Moldova, Kosovo, Serbia ja Ukraina.
Nagu ilmselt iga teise seadusaktiga, nii tuleb ka siin vaadelda eraldi sellesse kirjapandud teksti ja hilisemat elluviimist. Mitte iga otsus eraldada raha ja asuda tegutsema ei vii reaalsete tegudeni ning seos loodetud ja saavutatud eesmärkide vahel on tihtilugu veelgi ähmasem. Üldiselt pole seaduste lugemine just kõige köitvam tegevus, kuid see ligi 70-leheküljeline ja enam kui 300-punktine materjal tasub poliitikahuvilistel silmadega üle käia, kasvõi nendes punktides, kus räägitakse Venemaa survetamisest vägede väljaviimiseks Ukrainast, Gruusiast ja Moldovast.
Igatahes siitnurga poliitikavaatlejatel ja muudel analüütikutel on, mida oodata. 90 päeva pärast peavad laekuma põnevad aruanded, sest seadusandja on kohustanud esitama need avalikult, mööndes küll, et sinna juurde võivad kuuluda salastatud lisad.