Verni Loodmaa: Eesti külalislahkustööstus on eesistumiseks valmis

Tartu hotelliärimees Verni Loodmaa. Foto: Sille Annuk / Postimees

Millised väljakutsed seisavad ees kohalikel majatusasutustel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal ja pärast seda ning kuidas tulla nendega toime, kirjutab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse esimees Verni Loodmaa.

Seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega saabub erinevatel hinnangutel järgneva poole aasta jooksul Tallinnasse ja ka pealinna lähiümbrusesse enam kui 20 000 poliitikut, ametnikku ja ajakirjanikku ühenduse erinevatest liikmesriikidest.

Ei vaja kordamist, et mitte kunagi varem ei ole Eesti ühiskonna tegemised olnud sedavõrd suure rahvusvahelise luubi ja tähelepanu all, mis ka kahtlemata kohustab.

Esmapilgul aukartustäratavas numbris ei ole tegelikult midagi erilist, sest Tallinna Sadam koos operaatorfirmadega teenindab tippaegadel samas suurusjärgus turiste ühes päevas. Ja kui siia lisada Tallinna lennujaama juhitud õhuväravaid, siis tõestab Eesti külalislahkustööstus veenvalt, et saadakse hakkama ka sügisese invasiooniga.

Kui ütleme külalislahkustööstus, siis mõtleme ligi 96 000 Eesti majutusasutustes ja toitlustuskohtades töötavat inimest, kelle igapäevaseks ülesandeks on tagada kõigi Eesti elanike ja meie külastajate rahulolu.

Kukkumine võib valus olla

Kahtlemata teeb 2017. aasta teise poole eriliseks just saabuvate klientide nõudlikkus. Kui puhkav kruiisiturist tuleb Tallinna päevaks ja jalutab fotoaparaadiga linnas ringi, siis Euroopa Liidu eesistumisega seotud tempo ja energeetika on hoopis töisem. See ei ole vastandamine, vaid pigem sektorispetsiifiline kirjeldus sellest, mis aeg meid ees ootab.

Saan EHRLi juhatuse nimel kinnitada, et meie tööstusharu on eesistumiseks valmis ja koostöö vastavate riigiametiga sujuv.  

Möödunud aastal moodustas turism Eesti ekspordist 10,2 protsenti, sealhulgas teenuste ekspordist 31,5 protsenti. Sektoris töötas pea iga kuues tööealine inimene.

2017. aasta on turismisektorile alanud hästi ja sellest on võitnud kogu ühiskond. 2017. aasta esimeses kvartalis on majutus- ja toitlustusasutused maksnud riigieelarvesse 33 miljonit eurot tulu- ja käibemaksu, mida on kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem samal perioodil. Kahe aasta retrospektiivis moodustab kasv koguni 20 protsenti. See on majanduskeskkonna kujunemise küsimus, sest on ilmselge, et omal ajal kavandatud maksutõusuga me selliseid tendentse praegu ei näeks.

Seega on suurimaks väljakutseks tagada jätkusuutlik ja investeeringuid soosiv ettevõtluskeskkond ka järgmisteks aastateks.

2018. aastal on Eesti Vabariik 100 sünnipäevaüritused, mis eeldatavasti annavad hoogu siseturismile. Viimane võib aga tekitada võltsarusaama, et kõik sujub ja turg jääb igavesti kasvama. Eufooriale järgneb alati pohmell ja kui peod läbi, võib kukkumine olla valus.

Murekohad majutustööstusharus

Suures pildis oleme haavatavad eeskätt selles, et endiselt on meie tööstusharu palgatase seal, kus ta enam pikalt olla ei saa. Palgasurve on tiheda konkurentsi tõttu suur ja ettevõtjatel ei ole selle nõudluse teenindamise vastu kõige vähematki, kui vaid oleks rasva, mille pealt seda luua.

Teine murekoht on töötajate defitsiit. Eri valitsused on teinud küll jõupingutusi tööjõuturu liberaaalsemaks muutmiseks, kuid kliendinõudlus küsib kiiremaid otsuseid.

Kindlasti märkab järjest enam majutus- ja toitlustuskohtade külastajaid, et neid teenindavad vahel inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel. Tööjõu vaba liikumine on Euroopa Liidu üks strateegilisemaid kokkuleppeid ja Eesti peab andma endale aru, et oleme nn transiittsoonis. Meilt minnakse ja meile tullakse. Eestis omandab ühel moel või teisel haridusteed neljakohaline arv välistudengeid, kes sarnaselt meie oma lastele nii kodus kui ka välismaal otsivad kooli kõrvalt võimalusi elatist teenida. Turismisektor on selleks suurepärane võimalus, sest võimaldab paindlikumat planeerimist ja teenindab suures osas justnimelt tudengi emakeeles kõnelevat turisti.

Seega tasuks riigiisadel siin julgemalt mõelda, kas tasub kergekäeliselt neil tudengitel minna lasta, et siis mõne aasta pärast hakata kultuuriliselt kaugetest piirkondadest tööjõudu värbamas käia.

EHRL on omalt poolt seadnud uute töötajate koolitamise üheks liidu prioriteediks, mida eri projektides koostöös riigiasutustega ellu viime. Kogu turismisektori näitel saame täna kinnitada, et präänikuga saab endiselt parema tulemuse kui piitsaga. Nii maksukogumisel kui koostöös tööjõuturgu arendades.

Unikaalne võimalus

Meil on veel palju teha ja eriti puudutab see olukorda väljaspool Tallinna. Jääb ju ka eesistumisega seotud lisaväärtus suures osas pealinna teenindada ja teenida.

Tuleb tõdeda, et 75 protsenti riigi külalistest ja tuludest jääb pealinna või selle vahetusse lähedusse. Poolsada kilomeetrit Tallinnast väljaspool asuvate majutusasutuste investeerimisvõimekus on endiselt madal.

Ülehindame ka Eesti tuntust maailmas. Mõned kuud tagasi toimus Tallinnas Euroopa Hotellide ja Restoranide Assotsiatsiooni (HOTREC) rahvusvaheline konverents, mis tõi Tallinnasse üle saja Euroopa hotelliliitude juhi. Domineeriv enamus, ligi 90 protsenti külalistest oli Eestis esimest korda.

Siit jõuamegi tagasi Euroopa Liidu eesistumise juurde, mis on Eesti tutvustamise jaoks unikaalne võimalus. Eesti külalislahkustööstus on eesistumiseks valmis.   

Welcome to Estonia!