Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Siim Maivel: maksetega venitamine tuleneb kiirest majanduskasvust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Siim Maivel | FOTO: Erakogu

Eesti ettevõtted lepivad tavaliselt kokku 22 päeva pikkuses maksetähtajas. Paraku tasub vaid kümnendik neist arved õigel ajal. Eesti kohalikud ettevõtted on ise kasvamas ja aina enam eksporditakse ka suurtele välisklientidele – rahavood ei suuda ettevõtete kiire kasvuga samas rütmis kaasa liikuda, kirjutab Investly tegevjuht Siim Maivel.

Hiljuti avaldas Intrum Justitia AS värske Euroopa maksetavade uuringu. Kõige halvem olukord on Lõuna-Euroopas. Eesti ettevõtete maksekäitumine on Euroopa keskmiste seas.

Eestis on surve maksetähtaegade pikendamisele aastaga järsult suurenenud ja lõviosa ettevõtetest on soovitud tingimustega nõustunud. Euroopa maksetavade uuringu kohaselt venitab tervelt 71 protsenti Eesti ettevõtetest maksetähtaegadega tahtlikult. Samas tajuvad ettevõtted pikkadest maksetähtaegadest tingitud muresid väheolulisemana kui varem. Sellise vastuolu on tekitanud kasvav majandus, mille keskmes on vastutulelik mentaliteet ettevõtetevahelistes tehingutes. Eestlastele omane leplikkus võib aga pidurdada äri kasvu.

Rahavood ei jõua kasvule järgi

Tuginedes Euroopa maksetavade uuringule ja Investly andmetele, saab väita, et pikad maksetähtajad ja makseviivitused tekitavad likviidsusprobleeme. Eriti omane on see ehitus- ja kaubandussektorile. Eesti ettevõtted lepivad tavaliselt kokku 22 päeva pikkuses maksetähtajas. Paraku tasub vaid kümnendik neist arved õigel ajal. Mida suuremale ettevõttele kaupa tarnitakse, seda vähem on nende varustajatel läbirääkimisjõudu tarnetingimustes ja maksetähtaegades.

Varustava või alltöövõtja rolliga ettevõtte rahavood võivad olla kasvamas, kuid ikka tekib probleeme palkade õigeaegse maksmise või allhankijatele tasumisega. Tekib n-ö nõiaringi efekt, kus toiduahela ülemiste lülide ahvatlus kasvada kiiremini kapitali kinnihoidmise arvelt hakkab pidurdama alumiste arengut. Selle tulemusel ei saa alumised lülid kolmandatele osalistele tarnida või tekivad raskused oma varustajatele tasumisega.

Paljud ettevõtted tasuvad õigel ajal, kuid eeldavad oma varustajatelt pikemaid makseperioode. Praeguse majandustsükli peamine murekoht ongi see, et Eesti ettevõtted ei kasuta kogu kasvupotentsiaali, sest rahavood jäävad suurklientide taha kinni. «Suuremahuline eksporttellimus tõmbas käibekapitali voo kuivale,» kirjeldas probleemi Urmas Roots Õllenaudist. Sama muret nentis ka ehitusmaterjale tootev Tycroc. Skandinaavia-suunalise ekspordi kasvu tõttu oli rohkem pikki makseperioode nõudvaid kliente, mistõttu muutus keeruliseks müüki jõudsalt kasvatada.

Eesti ettevõtted lepivad tavaliselt kokku 22 päeva pikkuses maksetähtajas. Paraku tasub vaid kümnendik neist arved õigel ajal. Maksetähtaegade pikendamine on kiire majanduskasvuga kaasnev uus normaalsus. Eesti majandus kasvas I kvartalis 4,4 protsenti – see võimendab nõiaringi efekti. Seda eriti olukorras, kus Eesti kohalikud ettevõtted ise kasvavad ja aina enam eksporditakse ka suurtele välisklientidele – rahavood ei suuda ettevõtete kiire kasvuga samas rütmis kaasa liikuda.

Nõiaringist saab välja

Küsimus seisneb selles, kuidas uue normaalsusega kohaneda. Positiivne on see, et 44 protsenti Eesti ettevõtjatest teeb kliendile krediidikontrolli, mis aitab ennetada halbade makseharjumuste küüsi sattumist. Teisalt kasutab vaid viis protsenti Eesti ettevõtetest faktooringuteenust.

Faktooring ei kujuta endast midagi keerulisemat kui väikese intressi maksmist selle eest, et arved paari kuu asemel paari päevaga ära makstaks. Kuigi maksetähtaegadest põhjustatud probleem on eriti suur Lõuna-Euroopas, leidub sealgi üllatavaid erandeid. Euroopa Liidust väljaspool paiknevas Bosnia ja Hertsegoviinas kasutab faktooringut 22 protsenti ettevõtetest. Suuresti tänu sellele hinnatakse seal maksetähtaegadest põhjustatud riske madalamalt väga kõrgelt arenenud riikidest nagu Suurbritannia, Iirimaa või Norra.

On rõõm, et Eesti majandus kasvab. Teisalt saaksid ettevõtted nõiaringi efekti minimeerides veelgi kiiremini kasvada – toiduahela ülemiste lülide kasv ei peaks alumisi pidurdama.

Tagasi üles