Õpetajate Lehes sel reedel: tudengid ehitavad targa auto

Õpetajate Leht 2.06 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 2.06.17:

Tudengid ehitavad targa auto

31. mail allkirjastasid TTÜ ja Silberauto koostööleppe, mille raames saavad tehnikaülikooli tudengid õppida isejuhtivaid autosid ehitama.

Suur pidu tulekul

Kaheksa laulupeole mineva koori juures töötav koorijuht Elo Üleoja: «Kui kunstitoimkond leiab, et sel korral on kavas mõni inglis-, vene- või marikeelne lugu, sest see sobib konteksti ja on põhjendatud, siis nii ka on.»

Mõnda suurtähtlühendist

Suurtähtlühendeil on meie igapäevases kommunikatsioonis kaalukas osa, sest mõelda vaid, mida kõike me nendega ökonoomsel moel, võhma säästes väljendada saame – riike, liite, organisatsioone, koole, ajalehti, tele- ja raadiokanaleid, vääringuid, automarke ja -mudeleid, üritusi, tõbesid ja viiruseid ja nii edasi, kirjutab «Keelekaste» rubriigis Priit Põhjala.

Rohkem fakte, rohkem lippe

Kaarel Tarand: 4. juunil saab esimene sinimustvalge lipp 133-aastaseks. Ideena on lipp isegi ligi kolm aastat vanem, sest otsus valida Eestile rahvusvärvideks just need kolm värvi langes Tartu eesti üliõpilaste 21 osalejaga koosolekul 29. septembril 1881.

Räägime kujundavast hindamisest

Rubriigis «Õpetajate tuba» vestlevad Pelgulinna gümnaasiumi õpetajate toas eripedagoog Kadrian Allika, eesti keele õpetaja Reelika Turi ja direktor Tõnu Piibur. Teemaks on kujundav hindamine ja muutunud õpikäsitus laiemalt. Küsitakse, kas ka õpetaja peab muutuma, kui kasutusele tuleb muutunud õpikäsitus. Pelgulinna gümnaasium on üks väheseid Eestis, kus õpilased ei saa kuni kuuenda klassini numbrilisi hindeid.

Keeleõppeks küpsisetort ja etteütlus

Koidu Oja õpetab Helsingis soome koolis käivatele eesti lastele korra nädalas emakeelt. Soome riik on loonud selleks head tingimused: igal lapsel on õigus õppida oma kodukeelt tasuta poolteist tundi nädalas.

Kas teemegi, nagu zetid tahavad?

«Ei tasu loota, et kõik muutub selliseks, nagu varem oli. Pigem tuleb ise midagi muuta,» ütleb Kristi Goldberg, kes oma TÜ Narva kolledži lõputöös uuris tööandja valmisolekut z-põlvkonna tööturule tulekuks. Tema tähelepanekuid tasub kõrva taha panna kooliski.

Avastusrada lõimib õppeaineid

TLÜ magistrant Pille Vestung annab ülevaate TLÜ veebirakendusega Avastusrada tehtud katsetest. Selgus, et seda rakendust saab kasutada nii õpetajate, õpilaste kui ka täiskasvanute õpetamiseks.

Rahastamise mõju tähtsus Eesti hariduse arengule

Üleminekuga kohustuslikult keskhariduselt kohustuslikule põhiharidusele on tekkinud hariduses tuntav taandareng, tõdeb elektriinsener Jüri Laurson. Nüüd seisame dilemma ees, sest suur puudus on mitte ainult IT-meestest, vaid ka inseneridest ja oskustöölistest.

Kümme aastat erivajadustega laste kunstiprojekti

Tondi põhikooli kunstiõpetaja Silvia Paluveer räägib, miks ühel hetkel tundus õige ja vajalik luua erivajadustega laste jaoks päris oma kunstikonkurss, mis nende käeliste oskuste arengut ja loomisindu toetaks. Sündmusest on kujunenud oodatud kunstipidu, mille osavõtjate arv on iga aastaga kasvanud.

Mis saab lasteaiaõpetajate koolitamisest Rakveres?

Alushariduse pedagoogide õpetamisel Rakveres on pikk traditsioon. Eriti hinnatud on keskkonnahariduse ja õuesõppe suund, millele panigi aluse Rakvere kolledž. Ehkki eelmisel aastal oli konkurss 6,4 soovijat ühele õppekohale, sel aastal vastuvõttu ei toimu.

Koolmeistrist esiisa kümme põlvkonda tagasi: Sila Peep

Tartu luterliku Peetri kooli direktor Tarvo Siilaberg kirjutab oma esiisast otseses meesliinis – Sila Peebust. Tema perekonnalugu uurides ilmnes põnevaid seoseid Põhjasõja-järgse eesti koolihariduse ajalooga.