Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vahur Kollom: praegune poliitilise välireklaami keeld ei täida eesmärki

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
2005. aasta 1. oktoobril, kui kehtis juba poliitilise välireklaami keeld, ilmusid tänavatele palju segadust külvanud K-kohukese reklaamid. | FOTO: Raigo Pajula

Praegusel kujul kehtestatud poliitilise välireklaami keeld aktiivsel agitatsiooniperioodil ei täida oma eesmärki ning võimul olevad erakonnad ei soovi midagi muuta, kirjutab Vabaerakonna juhatuse liige Vahur Kollom.

Riigikogu täiendas 9. juunil 2005 Euroopa Parlamendi valimise seadust, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja riigikogu valimise seadust sättega, mis keelustas aktiivse agitatsiooni ajal poliitilise välireklaami. Nii on üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam aktiivse agitatsiooni ajal keelatud.

Keelu eesmärk oli vähendada valimiskampaania kulusid ehk raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel, suurendada sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu ning vabastada avalik ruum liigsest välireklaamist, mis võib tekitada vastumeelsust poliitilise reklaami ja poliitika vastu tervikuna. Sisuliselt tähendas see seda, et Tallinnas korjati majaseinte suurused linnapea välireklaamid aktiivse agitatsiooni ajaks maha. Mõte oli üllas, kuid kas ta ka tegelikult täitis oma eesmärgi?

Kuidas kulges välireklaami piiramine?

6. septembril 2005 juhtis õiguskantsler Allar Jõks Riigikogu ees tähelepanu poliitilise välireklaami piiramisele ning soovitas põhiseaduse põhimõtteid silmas pidades muuta kehtivat regulatsiooni.

9. juunil 2008 esitas õiguskantsler Indrek Teder Riigikogule ettepaneku viia välireklaami puudutavad sätted kooskõlla Põhiseadusega.

Et Riigikogu õiguskantsleri ettepanekut ei täitnud, esitas ta 18. detsembril 2009 Riigikohtule taotluse tunnistada 2005. aasta 9. juunil tehtud muudatused kehtetuks.

Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et välireklaami keeld riivab põhjendamatult põhiseadusega tagatud valimisõigusi, väljendusvabadust, ettevõtlusvabadust, omandipõhiõigust ja erakonna tegevusvabadust. Samuti rõhutas, et õigusselgus on oluline selliste tegude suhtes, millega võivad kaasneda kriminaalõiguslikud tagajärjed. Õiguskantsler märkis ära, et valimisseadustes pole poliitilise välireklaami mõiste ammendavalt määratletud ja välireklaami võiks keelustamise asemel piirata ja valimiskulutustele ülempiiri kehtestada.

Kas välireklaami keeld on põhiseadusega kooskõlas või mitte?

Riigikohus leidis 2010. aasta 1. juulil, et välireklaami keeld on põhiseadusega kooskõlas. Kuid riigikohtunik Jüri Põld esitas eriarvamuse, millega ühinesid riigikohtunikud Jüri Ilvest, Jaak Luik ja Märt Rask öeldes muu hulgas:

«Erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide võrdsuse hindamisel tuleb silmas pidada ka nende tegelikku võimalust oma vaateid tutvustada. Oma vaadete tutvustamise võimaluste poolest on erakond, valimisliit ja üksikkandidaat juba olemuslikult ebavõrdses olukorras. Erakond eksisteerib juba enne valimisnimekirjade registreerimist ning saab erakonnana poliitilise välireklaami abil end teatavaks teha enne aktiivse agitatsiooni perioodi. Valimisliidud ja üksikkandidaadid tekivad alles nende registreerimisel valimiskomisjonis.» Ta lisas: «Arvan, et aktiivse agitatsiooni perioodil poliitilise välireklaami keelamine annab eelise «vanadele poliitikas olijatele» ja võib pärssida nendega konkureerivate uute poliitikute esile kerkimist.»

Jüri Põld räägib siin poliitilise konkurentsi piiramisest, millele on tähelepanu juhtinud ka Vabaerakond. Kaasavama poliitilise süsteemi loomiseks tuleb avada poliitiline konkurents.

Välireklaami keelamise saaga ei lõppenud

19. veebruaril 2015 tegi politsei Artur Talvikule ettekirjutise välireklaami keeluga vastuollu mineku tõttu, sest Talviku autol oli tekst: «Vali kass Artur». Artur Talvik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ettekirjutus tühistada. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas tänavu 16. veebruaril tehtud otsusega riigikogu valimise seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata osas, mis keelab kandidaadi isiklikus kasutuses oleval sõiduautol aktiivse kampaania ajal reklaami esitleda.

Tallinna ringkonnakohtu otsuses oli viide riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 2011. aasta otsusele, kus öeldi, et konkreetse juhtumi asjaolude pinnalt võib poliitilise välireklaami keeld osutuda mingis osas põhiseadusvastaseks. Ka märkis ringkonnakohus ära, et välireklaam isiklikul sõiduautol on vähekulukas reklaamiviis ehk nii ju saabki vähendada raha osa valimiskampaanias. Lugesin välja ka vihje poliitilise konkurentsi piiramisele, sest välireklaami keelustades suunatakse kandideeriv isik valima kulukamat reklaami meedias, soosides nii suuremate rahaliste võimalustega kandidaati.

8. mail küsisid Vabaerakonna riigikogu saadikud õiguskantsler Ülle Madiselt välireklaami keelamise kohta ja tippjurist Madise kinnitas, et välireklaami piiramises on vastuolu põhiseadusega. Ta kasutas ka oma eelkäijate argumente ning viitas Jüri Põllu eriarvamusele. Seega on kolm õiguskantslerit olnud arvamusel, et välireklaami piiramine on vastuolus põhiseadusega.

Mida sellest järeldada? Riigikogu oleks hoidnud ära palju vaidlusi, kui oleks õiguskantslerit varakult kuulda võtnud ja teinud seadusemuudatused. Selgelt paistab silma kartelliparteide soovimatus avada poliitiline konkurents. Teisalt – välireklaami keelamine aktiivse agitatsiooni ajal ei ole vähendanud valimiskampaaniaraha ega suurendanud sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu. Välireklaami keelustamisega läks see teistesse reklaamikanalitesse ja algas lihtsalt varem. Näiteks tele- ja raadioreklaam, mis on välisreklaamist kordi kallim ning plakatid pannakse üles varem.

Erakonnad võiks saada oluliselt vähem riigi raha

Kuidas siis vähendada erakondade kampaaniakulutusi ja raha tähtsust poliitilise võimu saavutamisel? Vabaerakonna eesmärk on erakondade rahastamist riigieelarvest oluliselt vähendada. Samuti on aeg kuulda võtta õiguskantsleri tähelepanekuid ja välireklaami keelustamise asemel kaaluda selle piiramist ning valimiskulutuste piirsumma kehtestamist. Kui need kolm sammu astuda, siis jõuamegi välireklaami piirangute algsete eesmärkideni.

Kõik sõltub aga seadusandja tahtest – praegu ei soovi võimu külge kinnistunud parteid mängureegleid muuta. Järelikult jätkub õiguskantsleril ja riigikohtul ka edaspidi tööd põhiseaduslikkuse järelevalvel ja riigikogu õigusliku praagi parandamisettepanekute koostamisel.

Lahendused on lihtsad tulema, kui riigikogu saadikud süvenevad reaalselt eelnõude sisusse, esitavad õigel ajal küsimusi ja hääletavad südametunnistuse järgi.

Tagasi üles