Huko Aaspõllu: Rail Balticuga vassida ei tohiks (11)

Huko Aaspõllu
, BNSi majandusuudiste juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Balticu vastane meeleavaldus Vabaduse väljakul
Rail Balticu vastane meeleavaldus Vabaduse väljakul Foto: Raul Mee

Esmaspäeval teatati Riias toimunud konverentsil, et Rail Baltic toob Baltikumile sisse 16 miljardit eurot. Teade lähtus justkui rahvusvahelise konsultatsioonifirma EY tasuvusanalüüsist. Tasuvusanalüüsist, mida jätkuvalt ei olda nõus avalikustama.

Teisipäeval avalikustati siiski tasuvusanalüüsi laiendatud kokkuvõte. Selle võivad kõik soovijad leida ettevõtmise kodulehelt, kuid see oleks justkui meelega kirjutatud viisil, et tavainimestele see täiesti arusaamatuks muuta. Erinevad arvud on vaheldumisi erinevate teemadega – segi nagu tänavuse kevade ilm. Teisipäeval ei järgnenud 24-leheküljelise laiendatud kokkuvõtte avalikustamisele ühtegi lisakommentaari Eesti riigiasutustelt.

Samas vajaks just laiendatud kokkuvõte lisakommentaare. Aga pole hullu. BNS süüvis teemasse. Laiendatud kokkuvõttest selgub, et projekt ise on praeguses vääringus 3,96 miljardi euroga miinuses. See on umbes 40 protsenti Eesti riigieelarvest. Umbes 20 protsenti Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.

See tähendab, et eraettevõtja rajaks Rail Balticu vaid juhul, kui keegi annaks talle vähemalt neli miljardit eurot tasuta raha. See oli info, mida kolm Balti riiki otsustasid mingil põhjusel mitte levitada. Selle asemel räägiti 16 miljardi euro suurusest tulust, justkui see oleks kasum.

Ka see 16 miljardit on ekslik? Tegelikkuses seisab tasuvusanalüüsis, et praegusesse rahasse arvestatuna oleks võimalik tulu pigem suurusjärgus 4,6 miljardit eurot. See koosneb hinnangutest, kui palju võiks Baltikumis väärt olla õhusaaste vähenemine või inimeste kiirem ühest kohast teise liikumine. Ehk siis hinnangud asjadele, mille rahaks muutmine, seejuures veel 2050. aastateni, ei ole paljuski muud kui õhust võetud arvud.

Kui arvestada EY uuringus toodut, katab Rail Baltic napilt oma opereerimiskulud, ja seda ka hilisematel perioodidel. Investeeringu osas, mille küll katab Euroopa Liit, mingit rahalist kaetust oodata ei ole. See tuleb tagasi vaid mitte katsutavatest asjadest, nagu näiteks «müra vähenemisest».

Lõpuks, nagu ütles BNSile Rail Balticu koordinaator, infrastruktuuriprojektid ei peagi tasuvad olema, sest muidu teeks neid erasektor. Saan selle mõttega vaid nõustuda. Rail Baltic saab kindlasti teoks, investeerimisotsused on ammu tehtud ja see ei ole otseselt negatiivne. Raudtee võimaldab regioonis palju asju, mida me hetkel ette ei kujuta, seega ei suuda ka analüüsidesse panna. Samas ei tohiks avaliku raha kulutamise üle sel viisil hämada. Ma aktsepteerin täiesti inimeste arvamusi, kes minuga ei nõustu, kuid meile kõigile on vaja adekvaatseid arve. Vassides maksumuse ja tulude osas, ei saa me ühiskonnana teha informeeritud valikuid.

Autor on BNSi majandusuudiste juht.

Kommentaarid (11)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles