Martin Mölder: Kesk-Euroopa Ülikool Ungari riigi allakäigu hammasrataste vahel

Martin Mölder Foto: Erakogu

Viktor Orbáni aastatepikkuse George Sorose vastase ristisõja kulminatsiooniks on ühe regiooni parima kõrgkooli, Kesk-Euroopa Ülikooli pagendamine Ungarist, kirjutab selle ülikooli politoloogia doktorant Martin Mölder.

Teisipäeval võttis Ungari parlament vastu seadusemuudatused, mis teeksid ühel piirkonnaparimal ülikoolil – Kesk-Euroopa Ülikoolil – riigis edasise tegutsemise võimatuks. Muudatused kohustaksid ülikooli muuhulgas avama haru Ameerika Ühendriikides, kus paljud tema programmid on akrediteeritud, ning ülikooli edasine toimimine oleks võimalik üksnes USA ja Ungari riikidevahelise kokkuleppe alusel.

Seadusemuudatused olid tehtud nii, et nad puudutaksid peamiselt ainult ühte ülikooli. Ungaris on järgmise aasta kevadel tulemas parlamendivalimised ning võib oletada, et see on üks esimesi samme algavas kampaanias, kus läänest ja Euroopa Liidust üha negatiivsemat kuvandit loov valitsus kasutab ära George Sorose nimega seotud ülikooli, näitamaks oma potentsiaalsetele valijatele, kuidas riik neid soovimatu mõju eest kaitseb.

Kesk-Euroopa Ülikool on väike 1991. aastal loodud eraülikool, kus praegu õpib umbes 1500 tudengit enam kui 100 riigist. Kooli vilistlasi on 25 tegutsemisaasta jooksul kogunenud tublisti üle 10 000. Nende hulgas on palju nii akadeemilises maailmas kui ka kodanikuühiskonnas ja poliitikas silmapaistvaid inimesi, kaasa arvatud meie praegune haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Koolis õpetatakse üksnes magistri- ja doktoritasemel ning ainult sotsiaalteaduste ja humanitaariaga seotud valdkondades. Selline spetsiifiline fookus oli tingitud asjaolust, et just nende valdkondade ained olid raudse eesriide taga tihti keelatud, mahasurutud või nende õpetamine oli piiratud.

Kooli missioon oli võimaldada selle piirkonna tudengitel saada nendes tugev rahvusvahelisel tasemel väljaõpe, et nad saaksid hiljem panustada vastavasse arengusse oma kodumaal. Et täita vaakum, mida meile tuttav repressiivne režiim oli loonud. Seetõttu said ülikooli programmid akrediteeritud mitte üksnes Ungaris, vaid ka Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis. Kõige sellega pidi ülikool aitama kaasa stabiilselt ja jätkusuutlikult toimivate riikide ülesehitamisele oma piirkonnas.

Ülikool on oma lühikese tegutsemisajaga jõudnud paljudel erialadel maailma tippu: näiteks politoloogia ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas on see valitud 50 parima ülikooli sekka maailmas ja kuue parima ülikooli sekka Mandri-Euroopas (QS World University Rankings).

Ajalugu jõudis aga kiiremini sellest suunast kõrvale kalduda ning paljud poliitilised jõud üritavad taasluua vaakumit enne, kui see on saanud täidetud. Rahvusliku ja Euroopa-vastase retoorika najal toetust koguv ja hoidev Viktor Orbáni valitsus on Ungaris alates võimule tulekust 2010. aastal süstemaatiliselt piiranud ja mõjutanud sõltumatu kohtuvõimu ning meedia ja iseseisva kodanikuühiskonna tegevust. Viidi läbi valimisreform, mis annab eelise võimuerakonnale – neile.

Orbáni eeskujud on sellised poliitikud nagu Vladimir Putin ja Recep Tayyip Erdoğan ning eesmärk luua riik, kus võimuerakonna poliitiline kontroll ja vabadus tegutseda on piiramatu. Oma kuvandit serveeritakse ideoloogilises kastmes, kuid selle varjus ehitatakse korruptiivsetel sidemetel ja klientismil põhinevat süsteemi.

Selle taustal jääb Kesk-Euroopa Ülikool Orbánile ette sümboolselt. Ülikool on seotud Georg Sorose nimega, kuna algne kapital ülikooli loomiseks tuli temalt. Samas on Soros piirkonnas rahastanud kodanikuühiskonna organisatsioone, mis võitlevad korruptsiooni vastu ja seisavad õigusriigi põhimõtete eest. Kuna selline tegevus on korruptiivsetele režiimidele ohtlik mitte ainult Ungaris, vaid ka näiteks Makedoonias, on siin piirkonnas saanud üpriski tavapäraseks selliste organisatsioonide riiklik ahistamine.

Olgugi et Kesk-Euroopa Ülikool ei ole oma tegevuses kuidagi olnud poliitiline, on seotus Sorose nimega saanud piisavaks, et teda kasutada lihtsa märklauana. See ei ole ideoloogiline võitlus, vaid pigem korruptiivse valitsuse võitlus oma olemasolu eest, kasutades ja õhutades ideoloogilisi lahkhelisid ning lõhestades omaenda ühiskonda ja Euroopat üksnes vahendina.

Ülikooli praegune taktika on võidelda vastavate seadusemuudatuste vastu õiguslike abinõudega. Toetus ülikoolile akadeemilistelt kogukondadelt üle kogu maailma, kaasa arvatud Tartu Ülikooli Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudilt, on olnud lai. Seaduse pärast on pahameelt avaldanud ka USA välisministeerium.

Kuid samas on reaalsus, et ei ole väga palju võimalusi, kuidas Orbánit mõjutada või tema meelt muuta. Riigis ei ole kedagi, kelle arvamusega ta peaks arvestama, ja rahvusvaheliselt läheks talle võibolla korda üksnes ehk Trumpi või Putini seisukoht. Viimaselt kahelt ei maksa aga oodata midagi, mis kuidagi Sorose nimega seotud ülikooli toetab. Samuti ei paista Euroopa Liidu tasandil olevat palju impulssi Orbánile vastu seista.

Euroopa Parlamendis istutakse Euroopa Rahvapartei ridades, kus on ka näiteks Saksamaa Kristlikud Demokraadid. Ning kõigil nendel riigi lammutamise trepi astmetel, mida mööda Orbán on alla kõndinud ja millest praegune episood on vaid üks, ei ole sealtpoolt tulnud märkimisväärset vastuseisu.

Just sel ajal, kui neid ridu kirjutan, on aga Euroopa Komisjon (Carlos Moedas, teaduse ja innovatsiooni volinik) teinud avalduse, et komisjon asub asjasse puutuvaid seadusemuudatusi üle vaatama, lähtudes sellest, kuidas nad on kooskõlas ELi normidega.

Samuti on enam kui 200 õppejõudu ja töötajat Ungari ülikoolides eile ja täna teatanud, et märgiks solidaarsusest Kesk-Euroopa Ülikooliga katkestavad nad 10. aprillil töö. Kuigi seadus on vastu võetud ja võimalused Orbánit mõjutada on piiratud, ei ole see võitlus veel kindlasti lõppenud.

Lõpetuseks tasub meeles pidada, et tegemist ei ole sooviga ühe suhteliselt väikese ja väga kitsa akadeemilise suunitlusega ülikooli tegevus lõpetada. Küsimus on akadeemilises vabaduses ja õiglases ühiskonnas laiemalt ning selles, kui kaugele võib üks riik minna, astudes üle õigustatult loodud normidest, millest tänapäeva Euroopas julgeksid üle astuda vähesed.