Jaanus Piirsalu: Kremli ootamatud uued vastased (9)

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Piirsalu
Jaanus Piirsalu Foto: Postimees.ee

Valgevenes kuu aega kestnud ja Venemaal pühapäeval toimunud protestidel on mitu sarnast joont. Kõige tähelepanuväärsem on, et väga palju inimesi – ja seejuures noored – tuli poliitiliste loosungite all välja provintsilinnades. Mitte veel massiliselt, aga siiski rohkem kui kunagi varem Putini või Lukašenka režiimi vastu. 

Venemaal on Putini-vastased poliitilised protestid alati olnud Moskva pärusmaa. Isegi kui on välja kuulutatud ülevenemaalisi aktsioone, siis alati on suurem osa miitingulisi kogunenud pealinnas. (Kui välja arvata 2005. aasta «kastruliprotestid» pensionäride soodustuste kaotamise vastu, aga siis poliitilisi nõudmisi praktiliselt ei esitatud.) Sel pühapäeval oli esimest korda vastupidi: Moskva kesklinna Tveri tänavale kogunes päeva jooksul meelt avaldama hinnanguliselt 20 000 – 30 000 inimest, üle Venemaa eri linnades aga kokku vähemalt 150 000 inimest (sõltumatu portaali Meduza hinnangul). Nn Bolotnaja-protestide ajal viis aastat tagasi ei toimunud väljaspool Moskvat midagi võrreldavat.

Protesti ajendiks oli Venemaa parlamendivälise opositsiooni vaieldamatuks liidriks tõusnud Aleksei Navalnõi algatusel loodud film Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi laiaulatuslikust korruptiivsest tegevusest ja rikastumisest. Neli nädalat tagasi avaldatud kolmveerandtunnist filmi «Ta ei ole teile mingi Dimon» on vaadanud juba iga kümnes venemaalane.

«Tossu-protestid» toimusid vähemalt 80 Venemaa linnas. (Navalnõi väitel sai kogu uurimine alguse Medvedevi edevatest Nike tossudest. Pühapäeval tulid Moskvas paljud miitingule, Nike tossud kaenlas.) Väga aktiivsed olid miitingud Siberi ja Lõuna-Venemaa linnades, kuid näiteks oli ennekuulmatu, et Putini-vastaste loosungite alla kogunes sadu inimesi isegi Kesk-Venemaa ja Uuralite muidu poliitiliselt absoluutselt letargilistes linnades.

Venemaa rahvaarvuga võrreldes pole 150 000 üle Venemaa just väga palju, aga see näitab koos varasemate väiksemate miitingutega siin ja seal, et sotsiaalne pinge on hakanud pulbitsema just muidu Kremlile nii lojaalsetes regioonides.

Kui lugeda vähegi sõltumatuid regionaaluudisteportaale, siis on kolm aastat kestnud majandusstagnatsioon, sellega kaasas käinud laialdane varjatud tööpuudus ja hindade tõus üha laiemalt tekitanud inimestes tunde, et elatustaseme languse tõttu pole neil enam suurt midagi kaotada ja karta.

Kui eelmiste presidendivalimiste eel valmistasid Kremlile probleeme «pahaseks saanud moskvalased» (Bolotnoja protestid), siis seekord on Kreml saamas enne presidendivalimisi Navalnõi asemel endale palju ohtlikuma vastase – taasvaesumisest pahased (et mitte öelda tigedad) provintsielanikud. Neile tuleb liita esimest korda võimuvastastele miitingutele massiliselt ilmunud noored, kes on samuti Kremlile suhteliselt uus ja ootamatu vastane.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles