/nginx/o/2017/03/22/6481187t1hb553.jpg)
Balti Venemaa uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin selgitas täna venekeelses Postimehe otsestuudios, et Vene presidendi Vladimir Putini toetus tugineb eelkõige islamiusulistele Põhja-Kaukaasia vabariikidele.
PÄEVAINTERVJUU Vladimir Juškin: Putin on moslemite president (6)
22. märts 2017, 21:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juškin rääkis, et Venemaa juhtkonnas on nüüd juba olemas tõeline siseopositsioon. Aga millal sotsiaalne rahulolematus läheb üle sotsiaalseks liikumiseks, ei tea eksperdi sõnul mitte keegi.
«Nii oli see 1917. aastal, nii oli see 1991. aastal, ja nii see ka jätkub. Siin ei ole mingit kahtlustki. Ja seda ennekõike juhul, kui režiim ei kavatse midagi ette võtta majanduse päästmiseks. See juhtub ootamatult,» väljendas Juškin oma veendumust ja lisas, et ta on sunnitud uskuma revolutsiooni tekkesse, sest ta näeb, et Venemaa juhtkond ei kavatsegi riiki reformida.
Juškini arvates on järgnevate Venemaa presidendivalimiste puhul kõige huvitavam see, et selle toimumist kavatsetakse edasi lükata märtsikuu teiselt pühapäevalt kolmandale ehk 11. 18. märtsile 2018. aastal. «See tähendab, et Venemaa presidendivalimised viiakse läbi kohe järgmisel päeval pärast Krimmi liitmise neljandat aastapäeva,» sõnas ta.
Selle jaoks on Juškini sõnul mitu põhjust: halb majandusolukord ja elanikkonna reaalsissetulekute vähenemine 9,5 protsendi võrra. «Rosstati andmeil kulutab 40 protsenti elanikkonnast raha ainult toidukaupadele,» tõi ta näiteks.
Asjatundja lisas, et n-ö Krimmi kaardi väljakäimine ei päästa valimisi, sest de jure Ukrainale kuuluv poolsaar, Donbass ja Süüria on sotsioloogide hinnangul juba kinnistunud elanikkonna massiteadvusesse. «Nad ei kasuta enam dopingut, mis ergutaks elanikkonda. See ei suuda enam maksimaalset efekti anda.»
Juškin andis mõista, et nüüd tuleks tegelikult jälgida sündmusi Ida-Ukrainas, kus kahe isehakanud vabariigi liidrid kuulutasid hiljuti välja soovi, et Venemaa liidaks need piirkonnad enda külge. Donbassi annekteerimine Venemaaga oleks tema sõnul üks võimalikest variantidest, mis mobiliseeriks taaskord rahvast.
Putin ei ole venelaste president
Juškin juhtis saates tähelepanu veel sellele, et praeguse riigiduuma valisid eelkõige Venemaa moslemid. «Võim tunneb kindlalt ainult nendes piirkondades, millele makstakse dotatsioone.» Näiteks eelmise aasta sügisel toimunud duumavalimistel võitis valitsev partei Ühtne Venemaa mäekõrguselt viieteistkümnes «sultanaadis», nagu näiteks Tšetšeenia, Ingušeetia. Nendes Põhja-Kaukaasia vabariikides on juba varakult selge, et valimisaktiivsus on rohkem kui 80 protsenti. «Valijate arv nendes piirkondades on 10 kuni 15 miljonit inimest. Aga suurlinnades nagu Moskva, Peterburi, Novosibirisk käivad hääletamas kõigest umbes 13 protsenti elanikest. Viimane kord, kui oli sarnane olukord, oli 1991. aasta referendumil Nõukogude Liidu säilitamise küsimuses.
Sellise stsenaariumi järgi toimuvad Juškini prognoosi järgi ka järgnevad presidendivalimised. «Putin ei ole venelaste president. Putin jääb Venemaa maa- ja lõunapiirkonna presidendiks, ta ei ole moodsa ühiskonna president.»
Ekspert lisas veel, et Venemaa presidendile Vladimir Putinile ei ole valimistel tõsiselt võetavat konkurenti. Tema hinnangul on järgnevad valimised kõigest «rahvahääletus usalduse üle Putinile», et viimane saaks ilma igasuguse küsimuseta taas riigipeaks.