Juhtkiri: appi, pükstes tüdrukud! Tõepoolest – appi!

Peetri kooli algklasside tüdrukud võivad kanda vaid pihikseelikut. Foto: Mihkel Maripuu

Selles, et õppeasutus kehtestab õpilastele koolivorminõuded ja muid reegleid, pole midagi taunimisväärset. Kui aga ühes tavakoolis öeldakse algklassitüdrukutele, et püksid pole lubatud, selle üle puhkeb avalik diskussioon ning sekkuma peavad koguni riigi institutsioonid, oleme liikunud ajas justkui sada aastat tagasi.

Algklassitüdrukute seeliku kandmise kohustust Peetri põhikoolis, millest Postimees kirjutab, ei saa põhjendada nii, et «kunstnik kujundas ja pükse ei nähtud ette». Kui tüdrukuid, kes tahavad pükse kanda, oleks mõni üksik, ei saa neid seelikusse sundida. Isegi mitte ühtainsat tüdrukut. Antud juhul pole tegemist ka mitmesaja aasta vanuse era- või erikooliga, vaid elukohajärgse kooliga, mis pole lapsevanema valida. Võrdse kohtlemise volinik on nimelt sellele tähelepanu juhtinud. Kardetavasti on seelikunõue vastuolus ka põhiseaduse mõttega: Eesti Vabariigis ei tohi kedagi diskrimineerida soo tõttu.

Koolid hindavad õpilaste käitumist ja hoolsust, neis kehtivad reeglid ja peavadki kehtima. Näiteks on koole, kus sisekorra eeskiri keelab kanda rippuvaid kõrvarõngaid, seda turvalisuse kaalutlusel. See on mõistetav.

Mis puutub koolivormi, siis see on kasutusel paljudes koolides, kuid enamasti tähendab see ühe vormieseme (näiteks vesti) kandmise nõuet, kusjuures igal pool pole seegi vankumatu kohustus. Suuremal osal lastest pole sama värvi ja logoga vormi vastu midagi, vastupidi, neid reegleid täidetakse isegi hea meelega. Tuletame meelde, kui värvikalt kirjeldab J. K. Rowling oma «Harry Potteris» õpilaste uhkust nii Sigatüüka kooli kui ka selle ühe osa, Gryffindori maja suhtes – just viimases õpivad raamatu positiivsed kangelased.

Meie-tunne on igas kollektiivis tähtis, loomulikult ka õppeasutuses ning koolivorm või selle elemendid on üks osa sellest. Mida tugevam on kooli meie-tunne, seda rõõmsamalt lapsed koolis käivad ning mõnus keskkond parandab ka õpitulemusi. Sajanditaguste jäikade reeglitega võib kergesti saavutada äraspidise tulemuse.

Samas pole Peetri kooli juhtumis midagi väga üllatavat. Hoiakuil, millest tuleneb algklassitüdrukute seelikukohustus, on teisigi avaldumisvorme. Sama puu teiselt oksaharult leiame need, kelle meelest on populaarse lasteajakirja kaanel ilmunud groteskne, aga kahtlemata omamoodi lõbus pilt vurrudega baleriinist pühaduseteotus, Andrus Kivirähki menukas lastejutt «Kaka ja kevad» riivab aga sündsustunnet. Eespool mainitud «Harry Potterit», mis kuulub kahtlemata meie kaasaegse lastekirjanduse tippteoste hulka, on süüdistatud okultismi propageerimises.

Jäägem oma normide ja mõtetega siiski 21. sajandisse.