Rail Balticu ehitamine on unikaalne võimalus, millesarnast lähema 30 aasta jooksul ei tule, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi (Reformierakond).
Toomas Kivimägi: Rail Baltic – kordumatu võimalus (24)
Eestlased, tegelikult küll väiksem, samas häälekam osa meist, on ikka üks omapärane rahvus. Eile ilkusid rahvusliku lennukompanii kallal ja vandusid sellele igavest truudusetust, lubades ettevõtte teenuseid enam mitte kasutada. Täna ütlevad, et Rail Baltic on saatanast ja sedagi pole vaja. Ja kui jõululaupäeval purskab Islandi vulkaan ja pühadeks koju pere juurde ei saa, siis kiruvad maapõhja riiki ja valitsust, kes pole teinud midagi, et ka meil oleks kiire ja tänapäevane rongiühendus, nagu NEIL, seal Kesk-Euroopas. Muutlik nagu sügistuul.
Ajalugu võib ümber kirjutada, maakaarti mitte. Oleme Euroopa Liidu ääremaa, geograafilises mõttes. Ainuke väljapääs on uued kiired ühendused. Nüüdisaegne taristu on nii ettevõtluse kui Eesti riigi arengu üks peamisi võtmetegureid. Koduturg oli, on ja jääb väikeseks.
Halvim on olukord raudteel. Eesti Raudtee hiilgeajad on möödas, jäädavalt. Veomahud on kahanenud 44 miljonilt tonnilt aastas 12,5 miljonile tonnile eelmisel aastal (selle aasta prognoos 11 mln tonni). Venemaa kaupade osakaal sellest 7,5 mln tonni, oma kaupadest domineerib põlevkivi. Kes on süüdi? Oma osa on tariifidel, mis on kõrgemad kui naabritel, aga see pole peamine. Peamine on külm sõda Venemaa ja Euroopa Liidu, Venemaa ja Eesti vahel. Ehk kui «plaani» ei anta, siis kaubad läbi Eesti ei liigu, isegi siis mitte, kui veotariif oleks null. Lisaks Venemaa kasvanud võimekus kaupu oma sadamate kaudu vedada (Ust-Luga).