Uuring: sooline lõhe Eesti Ekspressi persoonilugudes

Eesti Ekspressi esikaaned. Foto: Peeter Langovits

Seni, kuni meedias ei saavutata soolist tasakaalu, on lootusetu eeldada, see juhtub ühiskonnas tervikuna, kirjutavad Sirbis Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava esimese aasta üliõpilased, kes uurisid Maria Murumaa-Mengeli juhendamisel Eesti Ekspressi persoonilugudes kujutatud isikute soolist jaotust. 

Naiste osatähtsus persoonide hulgas on muutumatult väike, seda eriti vanemate ja äriinimeste hulgas.

Meedia süü soolise lõhe olemasolus

Meedia ei ole lihtsalt paljude hulgas üks koht, kust soolist lõhet võib leida, vaid pigem on meedia fundamentaalne mehhanism, kuidas ühiskonnas taastoodetakse samasugust meestekeskset ühiskonda, mis on olnud varasematel aegadel. Seni, kuni meedias ei saavutata soolist tasakaalu, on ka lootusetu eeldada, see juhtub ühiskonnas tervikuna.

Meedia süü soolise ebavõrdsuse olemasolus on tõendatav teadustöödega, kus on uuritud muutusi riikides, kus1 naiste ühiskondlik roll on erakordselt väike ja piiratud ja2 on tekkinud võimalus tarbida läänemaailma meediat. Näiteks on Youna Kim uurinud selliseid riike Lõuna-Korea, Hiina ja Jaapani näitel.3Neis riikides tekkis 1990ndatel üleöö laialdane võimalus tarbida lääne (eelkõige USA) meediat, mis oli soolisele tasakaalule lähemal kui kohalik meedia. Kimi uuringutest selgub ühemõtteliselt: kui tarbitavas meedias on naiste osakaal suurem kui varasematel aegadel, siis ka ühiskonnas tervikuna hakkavad naised nõudma suuremat rolli ja piiranguid julgemalt vaidlustama, mis teise ringiga suurendab ka naiste osakaalu kohalikus meedias. Põhjus ja tagajärg on just täpselt selles järjekorras: kõigepealt meedia ja siis ühiskond, mitte vastupidi.

Mehhanismi, kuidas meedia meestekeskset ühiskonda taastoodab, nägi Kim eelkõige selles, et vastuolu meedias nähtava ja tegeliku elu vahel tekitab naistes uut laadi kujutlusi ja toob uusi valikuid, sunnib neid järele mõtlema enda ja oma ühiskonna olude üle. Meedias nähtav paneb enda või teiste elu tajuma meeldiva või ebameeldivana ja oma meeldivustest ja ebameeldivustest lähtudes me käitume – eelistame meeldivat ebameeldivale.

Hannah Goodall (2) ja Margaret Gallagher (1) juhatavad kätte ka teist laadi mehhanismi: meedia kaudu õpitakse tundma norme ehk just meedia kaudu saadakse teada, mis on ühiskonnas vastuvõetav ja kiiduväärt ja mis ei ole. Meedia kaudu normide tundmaõppimist saab siduda meestekeskse ühiskonna taastootmisega seeläbi, et senikaua kuni meedias ei käsitleta soolist ebavõrdust probleemsena ega juhita tähelepanu, et selline nähtus üldse on olemas, on ühiskonnaliikmel ise raske jõuda vastava äratundmiseni.

Uuring jätkab varasemat

Meie uuring soolisest lõhest Eesti meedias põhineb Eesti Ekspressi „Persooni“ rubriigi lugudel, mis on ilmunud aastatel 2009–2016. Aastate, väljaande ja rubriigi valik lähtub Barbi Pilvre4 varasemast uuringust aastate 1993–2008 Eesti Ekspressi persoonilugude kohta: meie jätkasime sealt, kus Pilvrel omal ajal pooleli jäi. Meil on võimalik jälgida soolist lõhet Eesti Ekspressis pea kogu taasiseseisvusajal ja uurida viimaste aastate trende.

Kokku on aastatel 2009–2016 ilmunud 415 Eesti Ekspressi numbrit. Kuna kõikides numbrites ei ole „Persooni“ rubriiki – enamasti on need tähtpäevade ja pühadeaegsed numbrid −, siis persoonilugude arv on mõnevõrra väiksem: 393. Reeglina on persooniloos juttu ühest inimesest, kuid aeg-ajalt on erandeid. Peamiseks erandiks on lood, kus on kirjutatud mitmest inimesest korraga – kas kahest või kolmest. Oleme sellised lood kaasanud oma uuringusse – mõlemad kujutatud isikud läksid arvesse, justkui neist oleks kirjutatud eraldi lugu. Teiseks erandiks on lood, kus on kirjutatud suuremast inimeste rühmast, näiteks riigikogu, häkkerirühmitus Anonymos või USA sõjaväe 173. brigaad. Sellised lood jätsime edasisest analüüsist välja.

Kolmanda erandite rühma moodustavad lood, kus on kirjutatud mitteinimlikest nähtustest või tegelastest – fiktsionaalsed tegelaskujud (sotsiaalse sidususe minister), saated („Õnne 13“), loomad (orav, kits), arvutimängud („Pokémon Go“) jms. Ka sellised lood jäid edasisest analüüsist välja. Kokku jäi 393 persooniloost alles 363. Neis oli kokku kujutatud 384 isikut.

Naiste osakaal on väike

Üheks peamiseks uurimisülesandeks oli meil kujutatud inimeste hulgas naiste osakaalu ja selle muutuste tuvastamine. Ehkki aastati võib naiste osakaal persoonilugudes märkimisväärselt kõikuda, on see järjekindlalt ikkagi selgelt väiksem kui meeste osakaal. Ühelgi aastal ei tõuse naiste osakaal üle 40 protsendi ja kaheksa-aastase perioodi peale kokku on see vaid 26% (384 kujutatud isikust 101 on naised). Siin tasub tähele panna, et sooline võrdus ei ole siis, kui meeste ja naiste osakaal on võrdne, vaid siis, kui see vastab ühiskonna soolisele jaotusele. Eestis on naiste ja meeste suhe 53 : 47.

Diagramm 1 ja tabel 1 kujutab naiste osakaalu perioodil 1993–2016: esimene neist aastate kaupa ja teine viieaastaste perioodidena. Andmed aastate 1993–2008 kohta on pärit Barbi Pilvre uuringust. Diagrammi ja tabeli alusel saab väita, et kui varasematel aastatel naiste osakaal selgelt ja järjekindlalt kasvas, siis viimastel aastatel see kasv jätkunud ei ole. Naiste osakaal on samas suurusjärgus kui kümmekond aastat tagasi.

Enamasti persoonilugudes isikud ei kordu, kuid on erandeid. Juhtumeid, kus samast isikust on aastatel 2009–2016 kirjutatud kolm korda, on viis, neist naine (Angela Merkel) on persooniks vaid ühel juhul. Juhtumeid, kus samast isikust on kirjutatud kaks korda, on 19, neist viis persooni on naised (Kersti Kaljulaid, Karmen Turk, Karmen Pedaru, Kadri Simson, Evelin Ilves). Ka selline isikute tasandil võrdlus näitab naiste selgelt väiksemat osakaalu.

Sooline jaotus vanuserühmades

Enamasti on persoonilugudes selgelt kirjas kujutatud isiku vanus. Neil juhtudel, kus see puudus, otsisime puuduva vanuse. Kokkuvõttes jäi ainult ühe isiku vanus tuvastamata. Kõik need kaheksa isikut, keda on persoonilugudes kujutatud postuumselt, jäid vanuse osas arvestusest välja.

Kokkuvõttes on meie analüüsis kasutatud 375 isiku vanust, neist 99 naist ja 276 meest. Kujutatud naiste keskmine vanus oli 39,7 aastat ja meeste keskmine vanus 45,6 aastat. Vanuserühmade soolise jaotuse piltlikustamiseks on diagramm 2. Ühegi vanuserühma puhul ei ületa naiste osakaal meeste oma. Võrdsusele kõige lähemal on nooremad vanuserühmad ja ebavõrdsemad on vanemad vanuserühmad. Vanemate kui 60aastaste seas on kõigest iga kümnes kujutatud isik naine.

Naiste osakaal valdkondades

Persoonilugude puhul ei tundu olevat piiranguid – artikleid on kirjutatud terroristidest (Osama bin Laden) säravate edulugudeni (Kelly Sildaru). Valdkondade piirid on äärmiselt ähmased, ühtset kategooriate süsteemi ei ole. Soovisime igasse moodustatavasse valdkonda vähemalt 50 isikut ja lisada taustajõud samasse valdkonda, kuhu läks ka isik, kelle heaks töötati. See viimane näiteks tähendab seda, et muusikaärimees Aarne Valmis läks meil lauljatega ühte rühma ja mitte teiste ärimeestega; samamoodi näiteks peaministri majandusnõunikuna töötanud Maris Lauri läks meil poliitikutega ühte rühma ja mitte äri valdkonda.

Sportlase ja treeneri liigitamine ühte valdkonda on igati mõistetav, uuringus kasutatud persoonide rühmitamine järgib sama printsiipi. Ehkki mõnel juhul jäi 50 piir napilt saavutamata, tekkisid järgnevad valdkonnad: poliitika (võimuga seotud isikud), kultuur-meelelahutus (loometööga seotud isikud), äri (tulu teenimisega seotud isikud), sport (võitmisega seotud isikud) ja muu (siia alla läksid näiteks teadlased, ajakirjanikud, kohtunikud, politseinikud, advokaadid, usuühenduste juhid jne). Tabelis 2 on esitatud persoonilugudes kujutatud isikute jaotus valdkondade lõikes ja naiste osakaal iga valdkonna puhul. Nagu näha on suurim sooline lõhe äri puhul.

Sooline lõhe autorite hulgas

Enamasti on persoonilool üks nimeline autor, kuid on erandeid – mõnikord on mitu autorit, mõnikord on autoriks märgitud „EE poliitilise zooloogia toimkond“, „EE Mälutoimkond“ jms. 393 loost on nimeliselt autor või autorid tuvastatavad 382 juhul. Selles uurimuse osas lugesime kokku artikleid: ei ole tähtis, mitut persooni on artiklis kujutatud, ega ka see, mitu autorit artiklil on. See tähendab, et arvud ei pruugi kattuda varasemates tabelites esitatutega ja protsentide summa võib olla suurem kui 100. Aastati autorite sooline jaotus küll kõigub, kuid ühelgi aastal ei ületa naiste osakaal meeste oma; naisautor on vaid 27% persoonilugudel.

Naisautorite persoonilugudes on kujutatud naisi selgelt rohkem kui mees­autorite lugude puhul. Kui autorite hulgas on vähemalt üks mees, siis persooniloos on kujutatud vähemalt üht meest 79,2% juhtudel ja vähemalt üht naist 23,2% juhtudel. Kui autorite hulgas on vähemalt üks naine, siis persooniloos on kujutatud vähemalt üht meest 65,3% juhtudel ja vähemalt üht naist 37,8% juhtudel. Sama tulemuseni saab jõuda ka üksikute autorite tasandil. Tabelis 3 on toodud üheksa autorit, kes on seotud kõige enamate persoonilugude kirjutamisega. Ühegi autori puhul ei ületa naistest kirjutatud lugude hulk meestest kirjutatud lugude hulka, kuid protsendi mõttes on kõige enam naistest kirjutatud lugusid kahel naisautoril, kes tabelisse mahtusid.Silma jäid mõni juhtum, kus justkui oleks eelistatud mehest kirjutamist naisest kirjutamisele. Näiteks 2016. aasta septembris loobus Marina Kaljurand seoses presidendi valimistega välisministri ametist, senisest haridus- ja teadusministrist Jürgen Ligist sai välisminister ja tema asemele asus haridus- ja teadusministriks Maris Lauri. Jürgen Ligist oli aastatel 2009–2016 kirjutatud juba kaks persoonilugu: 2012 augustis ja 2013 novembris. Maris Laurist oli kirjutatud üks persoonilugu aprillis 2014.

Marina Kaljurannast ei olnud vähemalt meie uuritud kaheksa aasta jooksul ühtki persoonilugu kirjutatud. 14. IX 2016 ilmunud Eesti Ekspressis oli persooniks Jürgen Ligi. Vaatlusaluse persooniloo autor on Andrei Hvostov, kes on enne kõnealust lugu aastatel 2009–2016 on kokku kirjutanud 15 persoonilugu, neist vaid kaks naistest. Raske on näha, miks antud juhul oleks tulnud tingimata eelistada Jürgen Ligi emmale-kummale naisele. (Olgu täpsuse mõttes lisatud, et Andrei Hvostovi lugu Jürgen Ligist on selgelt negatiivse tooniga.)

Loomulikult peame endale aru andma, et sooline võrdsus on au sees olnud vaid mõnel aastakümnel ja seetõttu on ideaalset tasakaalu vara eeldada. Esialgu piisaks, kui vähemalt liigutaks soolise võrdsuse poole. Meie uuringutulemuste järgi ei ole isegi märgata liikumist võrdsuse poole.

Tabel 1. Naiste osakaal persoonilugudes kujutatud isikute hulgas viieaastaste perioodide kaupa.

Aastad	Naiste osakaal persooni­lugude tegelaste hulgas (naiste arv / isikute arv)
1993–1996	13,8 (27/196)
1997–2001	19,6 (49/250)
2002–2006	26,5 (67/253)
2007–2011	27,8 (68/245)
2012–2016	26,1 (62/238)

Tabel 2. Persoonilugudes kujutatud isikute jagunemine valdkonniti ja naiste osakaal valdkondades

Valdkond	Isikute arv	Naiste osakaal % (arv)
Poliitika	118	24,6 (29)
Kultuur-meelelahutus	89	29,2 (26)
Äri	47	14,9 (7)
Sport	45	20,0 (9)
Muu	83	34,9 (29)

Tabel 3. Persoonilugudes kujutatud isikute sooline jaotus kõige sagedasemate autorite tasandil

Nimi	Lugude arv	Lugude arv, milles on kujutatud vähemalt üht meest / naist	Kui mitmes protsendis lugudes on kujutatud vähemalt üht naist?
Krister Kivi	40	24/14	35,0
Madis Jürgen	29	22/7	24,1
Raul Ranne	25	22/3	12,0
Toivo Tänavsuu	20	15/6	30,0
Andrei Hvostov	16	13/2	12,5
Sulev Vedler	15	13/2	13,3
Dannar Leitmaa	13	7/3	23,1
Tiina Jõgeda	13	6/6	46,2
Kirsti Vainküla	13	7/6	46,2

1 Gallagher, Margaret, (foreword), S. Macharia (lead author). Who Makes the News. Global Media Monitoring Project 2015. Kasutatud 19. X 2016 http://cdn.agilitycms.com/who-makes-the-news/Imported/reports_2015/global/gmmp_global_report_en.pdf

2 Goodall, Hannah, Media’s Influence on Gender Stereotypes. Media Asia, 2012,(39), 160–163.

3 Kim, Y. Female individualization?: Transnational mobility and media consumption of Asian women. Media, Culture & Society, 2010 (32), 25–43.

4 Pilvre, B. (2009). Eesti Ekspressi „Persoon“ soo aspektist. Ariadne Lõng, IX aastakäik 1/2, 2009, 42, 42–62.