Andres Adamson: Kuidas langes tsaarivõim (15)

Andres Adamson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Saja aasta eest algas Venemaal Veebruarirevolutsioon, mis tõukas troonilt viimase Romanovi dünastia esindaja, Nikolai II ehk Tsaar-Kaltsu, nagu tema vastased teda kutsusid. Saja aasta taguseid revolutsioonilisi sündmusi Peterburis ja selle lähedal asuvas Eestis meenutab ajaloolane Andres Adamson.

Sada aastat tagasi oli Esimene maailmasõda jõudmas oma otsustavasse faasi. Kaks ja pool aastat varem olid kõik osapooled kavandanud kiiret manöövrisõda. Peeti iseenesestmõistetavaks, et sõda tuleb lühike; seepärast tuli ägedalt peale tungida ning mitte hoolida kaotustest, kuna need on võidu kõrval tühiasi. Kui siis esimeste operatsioonide dünaamika nii läänes kui idas kõikide jahmatuseks staatiliseks kurnamissõjaks muutus, olid kaotused sedavõrd suured, et ükski uus ohver ei tundunud nende õigustamiseks enam liiga suur.

Saksamaa oli aastal 1915 teinud katset otsustavalt lüüa Venemaad ja sundida sõjast väljuma; selle käigus langesid tema kätte Poola, Leedu ja Kuramaa. Eesti oli nüüd rinde lähitagala ja sõjaväge täis. 1916 oli omakorda Venemaa ette võtnud mõlemale poolele väga ohvriterohke (Keskriikide kogukaotused olidki muide idarindel suuremad kui palju lühemal ja «muutusteta» läänerindel), Brussilovi pealetungi nime all tuntuks saanud katse surnud punktist pääseda. Tulutult.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles