Äli Leijen ja Margus Pedaste: miks Tartu Ülikool on haridusuuenduse kursil

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen ja haridustehnoloogia professor Margus Pedaste Foto: Erakogu / Kollaaž

PISA testide heade tulemuste üle puhkenud rõõmupalang on tasapisi vaibumas. Nüüd kõlab ka skeptilisemaid hääli, kirjutavad Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja professor Äli Leijen ja haridustehnoloogia professor Margus Pedaste.

Näiteks küsib Olav Aarna, kas edu taga on julged uuendused või hoopis piisav alalhoidlikkus (PM, 20.01.2017). Õpetajate Lehes on Maie Tuulik kirjutanud kriitiliselt uuest õpikäsitusest, mida ta nimetab läbikukkunud ideede kopeerimiseks. Neile sekundeerivad erinevates avalikes foorumites mitmed staažikad haridustegelased, vaikivaid kaasanoogutajaid on küllap rohkemgi.

Sotsiaalmeedias oleme kohanud arusaama, et haridusuuendus on miski, mille eesmärk on jätta lapsed õnnelikeks ja stressivabadeks, aga rumalateks nutiseadmenäppijateks.

Alustame algusest. Peame tunnistama, et kellelgi ei ole ammendavat tõenduspõhist vastust, miks mõned väga erinevad riigid (nt Hiina ja Soome) saavutavad PISA testides sarnaseid tulemusi ning mõned mingis mõttes suhteliselt sarnased riigid (nt Eesti ja Läti) erinevaid.

Konverentsikuluaarides on välja käidud erinevaid rohkem ja vähem mõistlikke seletusi alates sellest, et Eesti on oma haridussüsteemi uuendanud sihikindlalt ja samas koolidele jõukohases tempos, ning lõpetades sellega, et mõned keeled oma keerukusega stimuleerivad erilisel viisil laste aju.

Meie arvates väärivad tähelepanu kaks asjaolu: 1) Eesti tulemused on aja jooksul paranenud; 2) Eesti eestikeelsete koolide tulemused on jätkuvalt veidi paremad kui siinsete venekeelsete koolide omad. Kui arvestada ka asjaolu, et venekeelsete koolide organisatsioonikultuur ja õpikäsitus on uuringute kohaselt konservatiivsemad kui eestikeelsete omad, siis võiks anda punkti pigem haridusuuenduse pooldajatele.

On omaette teema, mida PISA testid mõõdavad ja kui palju nendega arvestada. Üsna kindlalt võib väita, et need ei mõõda pähe tuubitud faktiteadmisi, vaid pigem arutlemise, seoste loomise ja teadmiste kasutamise oskust – seda, mida taotleb nüüdisaegne õpikäsitus.

Meie arvates on oluline rõhutada: nüüdisaegne õpikäsitus ei tähenda piirideta vabakasvatust, õpetaja autoriteedi hävitamist ega koolitöö asendamist pealiskaudse trallimisega. See tähendab mõtestatud õppimist, kus õppija on aktiivselt osalev subjekt, kes saab aru, milleks ta midagi teeb, ning oskab ise leida sobivaid õppimisviise.

Seitse olulist aspekti õppimise nüüdisaegses käsituses on õppija enesejuhtimine, koostöö, emotsionaalne rahulolu, sisemine motivatsioon, toimetulek muutustega, avatus ja refleksioon. Selles pole midagi revolutsiooniliselt uut. Sellest on rääkinud Comenius ja Käis; paljud meisterlikud õpetajad on oma töös alati selle poole püüelnud. Aga see mõtteviis võiks olla integreeritud kogu haridussüsteemi.

Teisiti me 21. sajandil elukestva õppimisega hakkama ei saa ega leia ka vastust PISA-järgselt kõlanud küsimusele, mida tuleks teha, et oleksime kogu oma tarkuse juures ka terved, majanduslikult heal järjel ja õnnelikud.

Arusaadavalt ei tule see kõik lihtsalt. Piisab, kui mõelda, kui uued nähtused on inimajaloos tehnoloogia, tsivilisatsioon, kirjaoskus, üldine kirjaoskus ja rahvaharidus. Täna õpetame ju tervetele aastakäikudele teaduste aluseid, milleni sada aastat tagasi küündisid vaid ühiskonna kõige andekamad ja treenitumad. Õpetajaamet eeldab üha suuremat meisterlikkust.

Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskus Pedagogicum on võtnud enda missiooniks nüüdisaegse õpikäsituse kontseptsiooni väljatöötamise ja juurutamise.

Oma õppe- ja teadustöös püüdleme selle poole, et koolidest tuleksid targemad, igapäevaeluks vajalike oskustega, loovamad ja koostöisemad noored, kes kogu elu õppides kujundavad tarka majandust ning hoolivat ja kaasavat ühiskonda.

Teeme koostööd paljude innovatsioonikoolidega, kelle kogemused annavad meile kindlust, et valitud tee on õige.

Pakume tegevõpetajatele kvaliteetset teaduspõhist täiendusõpet; meie uksed on avatud kõigile koolijuhtidele ja pedagoogidele, kes soovivad oma ideedele teaduspõhist tuge või otsivad katselaborit.

Ning mõistagi ootame Tartu Ülikooli õpetajaks õppima neid, kes soovivad muuta maailma.