Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul

Raudtee. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Tundes üha muret ja kaasvastutust Eesti tuleviku ja ruumilis-geograafilise arengu pärast, soovime, et riigikogu ja valitsus langetaksid vastutustundlikke ning riigi ja rahva kestlikkusele suunatud otsuseid asjades, mis määravalt puudutavad Eesti maad ja Eesti kestmist.

Eesti on alati olnud nutikate ja mõistuspäraste lahenduste maa. Kirjeldus «väike rahvas, aga suur mõtlemine» on seni käinud eeskätt seda teed pidi, et mõõdukate vahendite abil leitakse tõhusad lahendused. Seda ilmestab meie kiire edasiminek e-riigi ülesehitamisel ning palju muudki.

Eesti väärib korralikku ja mõistlikku raudteeühendust riigi sees ja Euroopaga, kus saab mõistliku hinnaga sõita:

1. 3–3,5 tunniga Tallinnast Riiga ja sealt edasi Euroopasse;
2. 90 minutiga Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Viljandisse;
3. 2 tunniga Tartust Riiga.

Kavandatud Rail Balticu kontseptsioon vajab muutmist, sest:

1.  Praegu kavandatav RB ei too odavat ega kiiret reisimisvõimalust Euroopasse, nagu alguses arvati. RB ühendab vaid Tallinna ja Leedu-Poola piiri. Edasine on jätkuvalt ebaselge.
2.  Kaubavedu rööbiti merega, nii nagu praegune RB koridor kulgeb, pole majanduslikult mõttekas. Merevedu on palju odavam ja keskkonnasäästlikum. Praktikas pole paralleelselt merega kulgevate raudteekaubavedude prognoosid täitunud. Ka Soomest viidaks kaup Poola või Saksamaale meritsi, mitte RB-l. Kaubaveoks pole vaja 240 km/h võimaldavat raudteed, sest kaubarongide sõidukiirus on alla 120 km/h.

3.  Alakasutatud RB ei too majanduskasvu, vaid täiendavat kulu kümneid miljoneid eurosid aastas. Juba praegune raudteeliiklus Eestis on kahjumis ja vajab riigieelarvest 40–50 miljonit eurot aastas. Nii mõjub uus RB hävitavalt senisele raudteevõrgule ning Eesti elanike liikumisvõimalustele raudteel. 
4.  RB suurendab julgeoleku- ja majandusriske, kuivõrd RB tasuvusarvutused näevad ette suurt kaubavoogu Venemaalt, millele ei saa kindel olla.
5.  Kahju loodusele on palju suurem, kui kiirustades tehtud analüüsid näitavad. Looduskeskkonna kahjustamist ei ole võimalik vältida vaid tunnelite ja ülekäiguteede rajamisega põtradele, tegemist on ka ulatusliku veerežiimi häirimise, metsade ja soode hävitamise ning maavarade kaevandamisega.
6.  RB sotsiaalmajanduslik analüüs on täiesti tegemata ning sotsiaalse keskkonna pikaajalised kahjud käsitlemata. Sotsiaalselt vastutustundlik majanduse arendamine peab üleilmse osise kõrval vastutuse võtma ka kohalikus kogukonnas, lokaalses mõõtmes.
7.  Eestile nii olulise projekti puhul nagu RB pole mõeldav ebatäpse informatsiooni edastamine ega mis tahes asjakohaste dokumentide ametkondlik salastamine. Ei piisa kodanike vormilisest kaasamisest, RB rajamise otsus saab langeda vaid juhul, kui kodanikud mõistavad, millega tegu. Novembris 2016 Turu-uuringute ASi korraldatud küsitluse järgi pidas 68% vastajaist ennast RB osas vähe informeerituks. Me ei taha ju, et RBga korduks – aga palju suuremas mõõtmes – Saaremaa süvasadama, Utah’ põlevkivikaevanduse või Estonian Airi lugu. 
8.  EL ei kingi meile RBd. See on ka meie raha ja meil on kohustus kasutada seda säästlikult ja otstarbekalt, arvestades nii Eesti kui ka Euroopa vajadusi. Käesolevaks rahastusperioodiks oleme saanud seitsmendiku RB ehitusrahast. Järgmiseks eelarveperioodiks, mis algab 2021. aastal, EL lubadusi anda ei saa. Kui meile ka eraldataks taas uus seitsmendik RB jaoks, peame ülejäänu leidma ise: kas võttes laenu või kasutades teisi abiprogramme. Kuna riigile on kõigi projektide jaoks kokku eraldatud kindel summa, jääksid RB eelistamisel eurorahata teised ettevõtmised: maanteed, veevärk, koolid.
9.  Meist rikkamateski riikides ehitatakse rahvusvahelisi rongiliine nii, et need ühtlasi rahuldaksid võimalikult paljude elanike transpordivajadusi: raudteed läbivad linnu ja asulaid ning seal sõidavad nii kiired kaug- kui lähirongid. 

Seega pole korraliku rahvusvahelise ja riigisisese raudteeühenduse sisseseadmiseks tarvis ehitada uut ja hirmkallist teed, millega kaasnevad halvad majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed. Sama eesmärgi saavutamiseks saab kasutada olemasolevaid trasse, kus rongid liiguvad 160 km/h, mis omakorda võimaldab hoiduda trassi laustarastamisest ning kaotab vajaduse kõikide ülesõitude ja -käikude kahetasandilisuse järele. See omakorda vähendab oluliselt ehituse hinda ja ülalpidamiskulu ning ei tekita pöördumatuid majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi tagajärgi Eestile. Ning lõpuks ei too see kaasa ka reisiaja olulist pikenemist isegi mitte Pärnu suunal, mujal aga paranevad liikumistingimused märgatavalt. 

Seetõttu oleme seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed. Sest raha eest, mis me nagunii ise peaksime RB-le kulutama, saaksime palju parema lahenduse.

Ave Alavainu

Grete Arro

Anzori Barkalaja

Anne Daniel-Karlsen

Helje Eelma

Jaan Einasto

Rein Einasto

Mart Einpalu

Eenok Haamer

Lehte Hainsalu

Vootele Hansen

Toomas Haug

Riina Hein

Eik Hermann

Mati Hint

Mart Hiob

Tiina Hiob

Indrek Hirv

Priit Humal

Kalev Härk

Aapo Ilves

Heigo Jelle

Jaak Johanson

Kärt Johanson

Jaak Jõerüüt

Õnne Jõgi 

Arvo Järvet

Toomas Jüriado

Robert Jürjendal

Fred Jüssi

Mart Jüssi

Ahto Kaasik

Jaak Kangilaski

Jaan Kangilaski

Mart Kangur

Mihkel Kangur

Jaan Kaplinski

Margus Kasterpalu

Ülle Kauksi

Toomas Kiho

Mart Kivastik

Orest Kormašov

Ülo Krigul

Kalev Kukk

Toomas Kukk

Egge Kulbok-Lattik

Jako Kull

Kalevi Kull

Mihkel Kunnus

Marju Kõivupuu

Urmas Kõljalg

Tõnis Kõrvits

Tõnu Kõrvits

Ragne Kõuts

Karli Lambot

Anu Lamp

Olaf Langsepp

Raho Langsepp

Kalev Lattik

Peeter Laurits

Marju Lepajõe

Leida Lepik

Märt-Matis Lill

Pille Lill

Aleksei Lotman

Viivi Luik

Tõnis Lukas

Regina Lukk-Toompere

Alo Lõhmus

Asko Lõhmus

Maarja Lõhmus

Jaak Maandi

Ülo Mander

Rein Maran

Heino Mardiste

Anneli Meri 

Valdur Mikita

Toomas Muru

Ingmar Muusikus

Sulev Mäeltsemees

Tõnis Mägi

Rein Männiste

Silvia Nagelmaa

Jaan Nuga 

Endel Oja

Eve Oja

Mart Orav

Tanel Ots

Taavi Pae

Hannes Palang

Jüri Parik

Aare Pilv

Martti Preem

Margus Punab

Liisa Puusepp

Ivar Põllu

Tiit Pääsuke

Juhani Püttsepp

Vladas Radvilavičius

Rea Raus

Jaan Riis

Tiit Riismaa

Jaanus Rohumaa

Riina Roose

Emil Rutiku

Aivar Ruukel

Remo Savisaar

Jüri-Karl Seim

Kalev Sepp

Hiljar Sibul

Mari Sibul 

Riho Sibul

Gennadi Skromnov

Kärt Summatavet

Kalle Suuroja

Marek Tamm

Tõnu Tannberg

Andres Tarand

Urmas Tartes

Juhan Telgmaa

Ene-Margit Tiit

Valdur Tiit

Toomas Tiivel

Peep Tomingas

Tiia Toomet

Kalle Toompere

Toomas Trapido

Helena Tulve

Jaan-Eik Tulve

Aleksei Turovski

Pärtel Tõnsberg

Erkki-Sven Tüür

Kristina Ude 

Jaak Uibu

Jaan Undusk

Maarja Undusk

Marju Unt 

Emil Urbel

Arne Uusjärv

Tiit Vaasma

Eero Vainikko

Maarja Vaino

Kalle Vellevoog

Alar Veraksitš

Villu Veski 

Tõnu Viik

Kaupo Vipp

Peeter Volkonski

Ülo Vooglaid

Hannes Võrno

Airi Värnik